27-11-2006, 16:30
Ufo-temaatika on mind alati paelunud kuigi endal kahjuks (ehk hoopis õnneks..) ühtki kogemust selles valdkonnas veel ei ole. Kuid pajatan loo sõbra ja tema pere kogemusest mis leidis aset juba aastaid tagasi.
Oli täiesti selge ja pime sügisöö(kuupäeva ei oska öelda) 1994. aastal, kuu ja tähed särasid, pilvitust ei olnud. Sõber, tollal 7 aastane, sõitis Lääne-Virumaal mere äärest Võsult Rakvere poole. Autos olid peale sõbra veel võõrasisa kes istus roolis ja ema. Ühel hetkel märgati teest paremal, üle põllulapi asetseva metsatuka(metsani u. 150 m) kohal eredat sinist ja rohelist tuld. Loomulikult pakkus objekt vaatlejatele huvi ja auto jäeti paremale poole teepervele seisma, nii et objekt jäi näoga sõidusuunda olles(Rakvere poole) täpselt paremale metsa kohale asetsedes seejuures suhteliselt kõrgel, nii et vasakul istuv isa seda oma kohalt enam ei näinud- see jäi auto katuse varju. Isa ja sõber väljusid autost, asudes otsima selgitust, ema jäi autost vaatama. Kui autost vaadeldes peeti objekti helikopteriks või lennukiks, siis autost väljudes muutus arvamus kiiresti. Öö oli täiesti tuulevaikne ja absoluutselt mitte mingit heli objekt ei tekitanud seistes ise samas täiesti liikumatult vaatlejatest u. 200m kaugusel metsa kohal õhus. Vaatluskohast umbes 100m Rakvere poole asub vasakul tee ääres talu, seal ulgus ja haukus hoovi peal ärritunult koer, kuid pole teada kas ka sealt objekti vaadeldi.Objekti kuju perekond tuvastada ei suutnud kuna sinine ja roheline tuli olid niivõrd heledalt valgustanud, et valgusallikate tagune jäi nähtamatuks. Suures huvis astus isa paar sammu objekti suunas teepervelt alla põllule(sõber jäi teele auto juurde), lootuses objekti altpoolt näha. Seepeale hakkas objekt liikuma sujuvalt ja aeglaselt vaatlejate poole, ehk siis tee poole libisema. Kõiki kolme haaras siikohal hirm, hüpati kiiresti autosse ja kihutati Rakvere poole. Natuke enne Haljalat, ehk siis vaatluskohalt umbes paar km jäädi veel korra seisma ja vaadati tagasi- objekt oli liikunud nende endisele vaatluskohale tee kohale. Seejärel sõitis pere edasi koju.
Läbielatu on ka hiljem perekeskis jutuks tulnud ja keegi pereliikmetest ei kahtle selle ehtsuses. Vaatluse ajal olid kõik vaatlejad kained.
Pole põhjust arvata, et tegemist oleks väljamõeldisega, sõber ise on anomaalsete nähtuste suhtes suht skeptiline, kuid see õhtu on tal siiamaani selgelt meeles. Nagu ka Igor Volke kirjutanud on, siis on üldse põhjarannik (Võsu-Vergi-Karepa) üks kummaline kant ja sealsed juhtumid on hästi dokumenteeritud, seda eelkõige just tänu Nõukogude armee pidevale kohalolule ja valvsusele. Isiklikult hoian sealkandis liigeldes alati huviga silmad lahti ja digika käepärast, mul on ainult siiralt kahju, et tol ajal fotoaparaat nii igapäevane ei olnud.
Siin link ka väiksele kaardile sündmuskohast:
http://beta.album.ee/node/9164761
Muudetud: 27-11-06 kell 16:36:50 hullkeel
Oli täiesti selge ja pime sügisöö(kuupäeva ei oska öelda) 1994. aastal, kuu ja tähed särasid, pilvitust ei olnud. Sõber, tollal 7 aastane, sõitis Lääne-Virumaal mere äärest Võsult Rakvere poole. Autos olid peale sõbra veel võõrasisa kes istus roolis ja ema. Ühel hetkel märgati teest paremal, üle põllulapi asetseva metsatuka(metsani u. 150 m) kohal eredat sinist ja rohelist tuld. Loomulikult pakkus objekt vaatlejatele huvi ja auto jäeti paremale poole teepervele seisma, nii et objekt jäi näoga sõidusuunda olles(Rakvere poole) täpselt paremale metsa kohale asetsedes seejuures suhteliselt kõrgel, nii et vasakul istuv isa seda oma kohalt enam ei näinud- see jäi auto katuse varju. Isa ja sõber väljusid autost, asudes otsima selgitust, ema jäi autost vaatama. Kui autost vaadeldes peeti objekti helikopteriks või lennukiks, siis autost väljudes muutus arvamus kiiresti. Öö oli täiesti tuulevaikne ja absoluutselt mitte mingit heli objekt ei tekitanud seistes ise samas täiesti liikumatult vaatlejatest u. 200m kaugusel metsa kohal õhus. Vaatluskohast umbes 100m Rakvere poole asub vasakul tee ääres talu, seal ulgus ja haukus hoovi peal ärritunult koer, kuid pole teada kas ka sealt objekti vaadeldi.Objekti kuju perekond tuvastada ei suutnud kuna sinine ja roheline tuli olid niivõrd heledalt valgustanud, et valgusallikate tagune jäi nähtamatuks. Suures huvis astus isa paar sammu objekti suunas teepervelt alla põllule(sõber jäi teele auto juurde), lootuses objekti altpoolt näha. Seepeale hakkas objekt liikuma sujuvalt ja aeglaselt vaatlejate poole, ehk siis tee poole libisema. Kõiki kolme haaras siikohal hirm, hüpati kiiresti autosse ja kihutati Rakvere poole. Natuke enne Haljalat, ehk siis vaatluskohalt umbes paar km jäädi veel korra seisma ja vaadati tagasi- objekt oli liikunud nende endisele vaatluskohale tee kohale. Seejärel sõitis pere edasi koju.
Läbielatu on ka hiljem perekeskis jutuks tulnud ja keegi pereliikmetest ei kahtle selle ehtsuses. Vaatluse ajal olid kõik vaatlejad kained.
Pole põhjust arvata, et tegemist oleks väljamõeldisega, sõber ise on anomaalsete nähtuste suhtes suht skeptiline, kuid see õhtu on tal siiamaani selgelt meeles. Nagu ka Igor Volke kirjutanud on, siis on üldse põhjarannik (Võsu-Vergi-Karepa) üks kummaline kant ja sealsed juhtumid on hästi dokumenteeritud, seda eelkõige just tänu Nõukogude armee pidevale kohalolule ja valvsusele. Isiklikult hoian sealkandis liigeldes alati huviga silmad lahti ja digika käepärast, mul on ainult siiralt kahju, et tol ajal fotoaparaat nii igapäevane ei olnud.
Siin link ka väiksele kaardile sündmuskohast:
http://beta.album.ee/node/9164761
Muudetud: 27-11-06 kell 16:36:50 hullkeel
