[pimedus]

Väljend „Tõde on üks” viitab tavaliselt eksklusiivsele doktriinile: “On olemas ainus õige tee ja õpetus, kõik muu on vähem-rohkem vale.” Funktsioon on siin organisatsiooniline — hoiab kogukonna ühtselt juhitavat hierarhiat. Siin on Tõde suuresti institutsionaalne ja väljast dikteeritud — see, mida kiriku pea või õpetaja määrab. Metafoor: „Tõde on üks” = McDonald’si burgeri “õige” praktiline üldretsept, mida kõik ketid peavad järgima võimalikult täpselt. Siiski saab väljendit “Tõde on üks” ka laiemalt mõista.
 
Väljend “Tõde kui absoluut” viitab üldiselt totaalselt objektiivsele reaalsusele, mis eksisteerib sõltumata meie teadmise tasemest. Funktsioon on siin filosoofiline — see on ontoloogiline universum ise, mida üritatakse selgelt näha, mitte lihtsalt konkreetne õpetus. Tõde ei sõltu siin ka ühiskondlikust hierarhiast ega institutsioonist; seega on uurida, tegutseda ja/või ärgata vajalik, et seda kuidagi kogeda. Metafoor: „Tõde kui absoluut” = misiganes söögi produktid kui toit lihtsalt on — need on olemas, olenemata sellest, kas keegi teeb nendest “õiget” McDonald´si burgerit või mitte. Siiski saab väljendit “Tõde kui absoluut” veel sügavamalt mõista.
 
Juudikristlik monoteism kujutab Jumalat (Jahwe) kui isikulist, otsustavat ja kõnelevat olendit, kes annab kõrgemalt seadusi, valib rahvaid ning tegutseb ajaloos teadliku tahtena. See käsitus on oma olemuselt üleloomulik ja müüdiline: Jumal ilmub  kui maailmast väljaspoole asuv, inimestele tahet ja korraldusi vahendav autoriteet. Selle Jumala-kujutuse aluseks ei ole niivõrd filosoofiline analüüs ega loogiline süsteemsus, vaid eelkõige sotsiaalne ilmutusnarratiiv — traditsiooniline lugu, milles jumalik autoriteet kinnitab kogukonna identiteeti ja norme. Seetõttu toimib see pigem emotsionaalse ja praktilise rahvusliku müüdiloomena: „Meie Jumal valis meid ning Tema tahe peab maa peal teostuma.” Juudikristlik monoteism = kosmiline McHeaven, kus üks Peakokk annab ainuõige retseptiraamatu, ja kogu inimkond peaks “heaven-kartuleid” tegema just nii, nagu Tema ette kirjutas - kõik muud maitsed kuulutatakse “halvaks”.
 
Juudikristlik Peakokk andis küll ühe kindla menüü ja saatis ka reformaatorist Poja lähemalt juhendama, aga inimesed avasid tuhatkond filiaali, kus igaüks väidab, et just tema teab, kuidas “originaalretsept tegelikult peab maitsma”. Juba varakristlikke Jeesuse liikumisi oli ajalooliselt väga palju ja erinevad rühmad nägid Tõde tõenäoliselt üsna erinevalt. Natuke terviklikuma pildi saamiseks tuleks esmalt püüda mõista kõige algsemat Jeesuse jüngrite lähiliini.
 
 
Jeesuse Jüngrite Algne Liin

(Jaakobus, Peetrus, Jeruusalemma kogukond – 1. sajand)

 

Tõde = Iisraeli Jumala kehtestatud eluviisi õigsus, mis lähtub Jeesuse reformivast õpetusest Moosese seaduse sees, mitte kogu hilisemast rabinistlikust Toora traditsioonist. Jeesust mõisteti siin eeskätt Jumala volitatud prohveti ja Messiasena, kes kutsub Iisraeli üles sisemisele meeleparandusele.

 

See liin oli tihedalt seotud juudi etnilise ja religioosse identiteediga. Jeesuse õpetuse keskne „Tõde“ ei olnud doktrinaarne süsteem, vaid eluviisi muutus:

•  juutide omavaheline sotsiaalne võrdsus

•  vaeste toetamine ja varade jagamine

•  rikkuse kui vaimse takistuse kriitika

•  halastus ja südame puhtus

•  õiglus ja kogukondlik truudus

•  mitte teiste rahvaste otsene hukkamõist, vaid pigem neutraalne distants

 

Varajane juudikristlus ei olnud oma esialgsel kujul hellenistilisele maailmale kergesti atraktiivne – ei kultuuriliselt, majanduslikult ega poliitiliselt.

 

Ülestõusmise arusaam

 

Jeruusalemma liin uskus tõenäoliselt Jeesuse ülestõusmist jumaliku teona, kuid mitte tingimata hilisema kristluse füüsilis-bioloogilises mõttes. Tühja haua traditsioon näib olevat hilisem Markuse lisandus, mitte algkomponent (Markuse haua loo lõpp on kummaliselt lakooniline, samuti Paulus ei maini kuskil tühja hauda); algsed uskumused lähtuvad tõenäoliselt lihtsast ilmutuslikust kogemusest, mitte haua kontrollimise motiivist.

 

Autoriteet ja õpetuslik hoiak

 

Tõde ei olnud siin doktrinaarne süsteem – rõhk oli tegutsemise eetikal. Preesterlus kui ametlik tempelikultus oli pigem kriitika all, mitte varajase koguduse keskmes. Samuti ei kiidetud heaks Pauluse radikaalset lunastus- ja seadusest vabastamise õpetust.

Paulus läks nende jaoks liiga kaugele, eriti küsimuses: „Kas paganad võivad kuuluda Jumala rahva hulka ilma seadust täitmata?“

 

Pluralism (paljude teede ja tõe-usundite võimalikkus)

 

Mõõdukas pluralism on teoreetiliselt kuidagi võimalik. Kuigi varajane juudikristlus uskus, et on üks Jumal ja Jumal on Iisraeli rahva sees sõlminud lepingu, siiski oldi enamasti seisukohal, et teised rahvad võivad käia oma rada. Jeesus ütleb: „Ma olen läkitatud Iisraeli kadunud lammaste juurde.” Seega justkui ei välistatud teiste rahvaste vaimset teed, vaid jäetakse vaikimisi ruumi eri rahvaste eri teedele?

 

 

“Tõde kui Absoluut” arusaam

 

Tõenäoliselt madal metafüüsiline abstraktsus. Jeruusalemma liinis ei olnud Tõde mõistetud kui: metafüüsiline idee, kosmiline Logos ega universaalse igavikulise printsiibi näol. Need mõisted tulevad alles Johannese, Pauluse ja hellenistliku kristluse kaudu. Varajases juudikristluses oli Tõde eeskätt: Jumala tahe kogukonna jaoks, praktiline eetiline eluviis ja ustavus Lepingule. Seega, Tõde oli eluviisi ja kuuluvuse küsimus, mitte metafüüsiline Absoluut.

 

[kalldunn]

Olen piibli kunagi ammu läbi lugenud. Raamat jätis väga ebameeldiva mulje. Kui võtta seda raamatud nii: Ärge kunagi käituge nii, nagu on kirjeldatud selles raamatus. Niimoodi võib sellest veel kuidagi aru saada. Muidu mitte. Usklikega olen ma sõjajalal. Kui nende käest küsida; missugune on see sõnum, mis jumala kuningriikist, siia materiaalsesse maailma on toodud? Hakatakse jama ajama. Mina töötan koos jumalaga. Nemad aga muudkui jahuvad, ei tea millest???
Kas keegi oskab selle sõnumi kohta midagi tarka öelda? Kardan et ei. Kõikidele on tähtis see, kes kuskil kunagi midagi on öelnud. Arvatakse et see öeldu on tõde – kuid nii see ei ole. Kõik detailid peavad üksteisega ideaalselt klappima (töötama). Muidu pole asjal jumet.

[Kunglas]

Kas otsid kellele Solomonist rääkida.

[kalldunn]

Minu teadmiste alusel tegeles Solomon ruuni maagiaga. Kasutan siiamaani tema poolt loodud pentagramme, kurjuse ja musta maagija vastu.
Kui aga otsite algse usu allikaid, pöörake oma nägu Tiibeti poole. Budism on kõige lähemal algsele jumalale.

[Kunglas]

Vaatasin jah, et Solomon õla taga pitseriga.


Algruunide kohta võib siitsamast infot leida. (Lokster, Maakristall).


Kõigi uskude algus siiski animismi rattas..
https://www.para-web.org/showthread.php?...#pid289669 (Kirjas ka kust Solomon "rattast välja tuli").


https://www.youtube.com/watch?v=FwmCCXh8KVY

_______
Vabandust teemasse eksimast..


_______
https://www.youtube.com/watch?v=sCu9dhChZ2M

[kalldunn]

Kõik tetahate tõde teada. Aga palun!
Mis asja te pudrutate siin? Mida mina siis siin, olen Teie tohletanud ajudeni püüdnud viia! Tundub et mitte ükski sõna ei suuda purustada seda kilpi, mille te olete enese ümber loonud. Või on see kilp juba Ema piimaga kaasa antud?
Räägin ju pidevalt: Inimene sünnib siia ilma - ainult selleks et täiustada oma hinge. See ongi absoluutne tõde.
Kogu universumi ulatudes: Energia liigub ja muutub väge rangete seaduste ja reeglite alusel. Ka see on absoluutne tõde. Mida te veel tahate? Hakake uurima neid seadusi ja neid reegleid! Aga ei. Kõik peab kandikul ja ilusasti serveeritult ette antama. Isegi iseenese eest ei taheta vastutada. Kõik teised on süüdi minu hädades ja õnnetustes, aga mitte mina! Kuhu me niimoodi välja jõuame? Kuhu? Kuhu? Kuhu?

Kahjuks, olemas olevad programmid ja mudelid ei tööta enam. Olemasolevate programmide ja mudelite alusel on inimkonnal järele jäänud ainult üks tee. See on; iseenda ja kogu planeedi hävitamine. Kahjuks – nii see on! Ja sinna poole liigub inimkond, seitsme penikoorma saabastega.
Vaja on uusi programme ja uusi mudeleid. Selleks et inimkond ei langeks lõpplikku kaosesse.
Kahjuks on uuenduste tooja – risti löödud või hävitatud.
Noh jah tõesti – kui komistad tõe otsa, tõuse kiirest püsti ja jookse nii kaugele et keegi sind ei leiaks!
Inimkonna häving on paratamatu, kui midagi ette ei võeta.
Keegi mitte kedagi ei kuula.
Tekst on ümber tõstetud.

[pimedus]

Teadaolevad ranged energia seadused ja reeglid on vaid inimeste mudeldatud kirjelduste Taevas, mitte absoluut. Absoluutne Tõde sisaldab alati rohkemat kui suudame eales teada.

[Kunglas]

kalldunn
Kõik tetahate tõde teada. Aga palun!
Mis asja te pudrutate siin? Mida mina siis siin, olen Teie tohletanud ajudeni püüdnud viia! Tundub et mitte ükski sõna ei suuda purustada seda kilpi, mille te olete enese ümber loonud. Või on see kilp juba Ema piimaga kaasa antud?
Räägin ju pidevalt: Inimene sünnib siia ilma - ainult selleks et täiustada oma hinge. See ongi absoluutne tõde.
Kogu universumi ulatudes: Energia liigub ja muutub väge rangete seaduste ja reeglite alusel. Ka see on absoluutne tõde. Mida te veel tahate? Hakake uurima neid seadusi ja neid reegleid! Aga ei. Kõik peab kandikul ja ilusasti serveeritult ette antama. Isegi iseenese eest ei taheta vastutada. Kõik teised on süüdi minu hädades ja õnnetustes, aga mitte mina! Kuhu me niimoodi välja jõuame? Kuhu? Kuhu? Kuhu?

Kahjuks, olemas olevad programmid ja mudelid ei tööta enam. Olemasolevate programmide ja mudelite alusel on inimkonnal järele jäänud ainult üks tee. See on; iseenda ja kogu planeedi hävitamine. Kahjuks – nii see on! Ja sinna poole liigub inimkond, seitsme penikoorma saabastega.
Vaja on uusi programme ja uusi mudeleid. Selleks et inimkond ei langeks lõpplikku kaosesse.
Kahjuks on uuenduste tooja – risti löödud või hävitatud.
Noh jah tõesti – kui komistad tõe otsa, tõuse kiirest püsti ja jookse nii kaugele et keegi sind ei leiaks!
Inimkonna häving on paratamatu, kui midagi ette ei võeta.
Keegi mitte kedagi ei kuula.   
Tekst on ümber tõstetud.

Ja Solomoni lõputu tarkuse pitser langes..


_______
Puust ja punaseks, härra Täiuslik. 

https://www.youtube.com/watch?v=sCu9dhChZ2M

Räägin ju pidevalt: Inimene sünnib siia ilma - ainult selleks et täiustada oma hinge.

https://www.para-web.org/showthread.php?...#pid300283

[pimedus]

Teine versioon veel tõest

Tõe Illusoorsusest

Sokrates olevat öelnud: “Ma tean vaid seda, et ma ei tea.” Tavaliselt arvatakse, et tõde on see, mida saab kindlalt teada või millesse võib kindlalt uskuda - mis on püsiv, korratav ja üldkehtiv. Kuid sageli ei mõisteta, et ka kõige rangemad seaduspärasused, mida me tõdedena tunnistame, on tegelikult inimlikud tõlgendused meie subjektiivsest kogemusest ja mõistuse töötlusest. Need ei pruugi olla täiesti kindel tõde ise, vaid üks viis, kuidas inimteadvus loob maailma kohta võimalikult korrastatud seletusi - kuid absoluutne tõde jääb siiski alati osaliselt kättesaamatuks. Selle kohta võiks lähemalt tuua mõned näited.

Näiteks väljendit „tõde on üks” saab mõista vähemalt kahel väga erineval viisil. Esimene viis on hästi lai: tõde on kogu olemasoleva ühtsus — Looduse kooskõlas kulgemine, milles jõudude paljusus toimib loomuliku tervikuna. Teine viis on kitsas ja doktrinaarne: „On olemas ainus tõeline õpetus, ja kõik muu on vähem või rohkem vale.”

Esimesel juhul on tõe funktsioon psüühiliselt eluline ja orgaaniline - selle eesmärk võiks olla oma ürgse, loodusliku mitmekülgsuse äratundmine, aktsepteerimine ja vabastamine. Tõde ei ole siin väljast peale dikteeritud dogma, vaid inimese seest esile kerkivad muutlikud jõud, mida saab kas ebaloomulikult alla suruda või loomulikult jaatada. Metafoor: maailmas on väga palju toiduaineid, millest on võimalik valmistada erineval viisil palju maitsvaid roogi. Sama mitmekesine, samas kooskõlaliselt ühtne, võib olla ka inimese sisemine tõetaju areng.

Teisel juhul on tõe funktsioon psüühiliselt radikaalne ja hierarhiline — selle eesmärk on juhtida inimese või organisatsiooni käitumist. Tõde on siin väljast ette kirjutatud: see, mida ülemus, kirikupea või vaimne õpetaja ainuõigeks kuulutab. Metafoor: McDonald’si burgeri „õige“ üldretsept, mida kõik peavad valmistamisel võimalikult täpselt järgima.

Võtan näiteks Juudikristliku monoteismi maagilise mudeli. Monoteism kujutab Jumalat kui isikulist, otsustavat ja kõnelevat olendit, kes annab kõrgemalt seadusi, valib rahvaid ning tegutseb ajaloos teatava teadvustatud tahtega. See käsitlus on oma loomuselt üleloomulik, müütiline ja ühtlasi maagiline: Jumal asub justkui maailma välisel tasandil ja vahendab inimkonnale korraldusi. Selle aluseks pole niivõrd filosoofiline analüüs ega süsteemne loogika, vaid sotsiaalne ilmutusnarratiiv — lugu, mis kinnitab kogukonna etnilist identiteeti ja hoiab koos kindlat normisüsteemi.

Nii toimib see eelkõige emotsionaalse ja praktilise rahvusmüüdi loomena: “Meie Jumal valis meid, ning Tema tahe peab maa peal maagiliselt teostuma”. Metafoor: monoteism kui kosmiline McHeaven — üks fantastiline Peakokk annab ainuõige Retseptiraamatu ning kogu inimkond peaks valmistama „Heaven-kartuleid“ just nii, nagu Tema ette kirjutas. Kõik muud maitsed kuulutatakse „valeks“. Peakokk saatis isegi Poja, et retsepti täpsustada… kuid inimesed avasid tuhatkond filiaali, millest igaüks väidab, et just tema teab, kuidas „algupärane retsept tegelikult maitsma peab“.

Kuid näiteks väljend „tõde kui Absoluut” viitab juba millelegi hoopis muule: totaalsele reaalsusele, mis eksisteerib sõltumata meie teadmistest, dogmadest või institutsioonidest. Siin on fookus ontoloogiline, mitte religioosne, st. püütakse näha universumit ennast, mitte järgida mingit kindlat õpetust. Tõde ei sõltu enam autoriteedist ega sotsiaalsest hierarhiast. Selle “nägemiseks” tuleb uurida, küsida, ärgata, mitte kuuletuda. Metafoor: „tõde kui absoluut“ on nagu kõik maailmas olemasolevad lõputud toiduained ise. Need lihtsalt on, olenemata sellest, kas keegi teeb neist „õiget“ McDonald’si burgerit või loob midagi täiesti muud.

Mis võiks olla tõe sügavam tuum? Kui panna need kolm tasandit kõrvuti — dogmaatiline tõde, filosoofiline Absoluut ja laiem looduslik ühtsus — ilmneb üks sügavam joon: tõde ei ole tegelikult objekt, vaid elav protsess maailma ja teadvuse kogemuste vahel. Dogmaatiline tõde tahab fikseerida üht kindlat õpetuslugu. Filosoofiline tõde püüab tabada vormide taga olevat muutumatut struktuuri. Looduslik tõde näeb, et nii lugu kui struktuur on osa ühest elavast protsessist. Kuid tõde ei ole midagi, mis seisab maailmast eraldi paigal — see on viis, kuidas maailm ise aegamööda avaneb, kui lakkame teda sulgemast või kuhugi jäigalt kinni naelutamast.

Herakleitos meenutab meile tabavalt “panta rhei” - kõik voolab. Samuti mainib ta: “Päike on uus iga päev.” Nõnda pole ka inimlik tõde kunagi täiesti tardunud, vaid üks ajutine peatuspunkt pidevas muutumise jões. Absoluutne tõde võib küll eksisteerida, kuid meie jaoks on see samuti alati tasapisi liikuv, osaline ja voolavalt illusoorne, sest tõlgendame maailma alati teatud hetke piiratud vaatenurgast.

[Mannu]

Päris hea kirjeldus

[kalldunn]

Mannu: Mis see siis olgu! Päris hea kirjeldus. Minu meelest – esimene ülihea kirjeldus selles foorumis. Ainult üks tetail puudub. Kõik on õige, kõik liigub. Ka inimene liigub. Kuid kuhu poole ta liigub. Niikaua kuni inimene ei ole omale selgeks teinud, kuhu ta liikuda tahab, senikaua teeb ta ainult iseenesele lollusi. Niisis on küsimus ikkagi selles, kas ma tahan liikuda ülesmäge või allamäge. Mis mind mõlema teekona lõpus ootab? Kuid teekond või ka olla lõputu. Sest kõik see on; lõpmatult lõputu liikumine ja muutumine, algusest lõpu ja lõpust alguse poole.
See tuleb enesele selgeks teha. Suuna valin ju mina ise.

[isemaag]

Algkristluse tõe kohalt otsustasin täiendada teitele: Nende Tõde pidavat olema kujutatud ühel maailmakuulsal seinamaalil eriliselt kuulsa maalija poolt maalituna, 12 deemonit ja Peremees ise koos oma tütre Lilithiga, kokku 13 + 1. Kultuursed ja inimeselaadsed seda maali nimetavad veidi extravagantselt, pühaks sööma-ajaks, kuid tegelikult see võib olla roomlastestülikute tavades olnud SÜMPOOSION, joodi lahjat veini, mikskamitte kristuseverd, olevat õgitud kuipalju sisse mahtus ja käidi ropsimas ja õgiti ja joodi jälle, koolis ajalootunnis seda õpetati ja täiesti ise olen näinud kuidas ausad kristlased libistavad õlut ja söövad niipalju kui mahub jõulu aegu. Kristuseverd müüdi ligidal poes veel mõni päev tagasi uskumatult odavalt, kirikuveini, siis järsku hopsti tõsteti hind kahekordseks, nii teevad narkodiilerid, harjutavad sõltuvuse sisse ja pingutavad kruvisid, no nii see ikka ei toimi, tasa ja targu talitage, sõbraliku suu kaudu manitsedes. ,,, Ma avaldan lootust, et minu arvutiga nüüd ei juhtu midagi, ehtne deemon tõstis mu kirjaridasid omatahtsi mitu korda, kuid see oli ainult kasuks.