Tsitaat:Algselt postitas zepac
Palun õpi kirjutama...
Ja siis tulevad meie suured valgustatud ja kisavad, et kool on vale koht kus end arendada.
Kool ei saagi kedagi arendada, kui ise ei taha või ei suudagi.
Eelnev näide on hea: inimene on koolis käinud, kuid ei suuda omandada korrektset kirjakeelt. Kool on seega antud ülesandes läbi kukkunud. Mis paneb mõtlema- milleks kool sellisena, nagu ta praegu, töötab?
Koolisüsteem on lihtne. Võetakse klassi keskmine jõudlus ja seda hakatakse peale suruma nii ülivõimekatele kui ka alavõimekatele. Seega, arvata et kool tegeleb inimeste arendamisega , on natuke ennatlik.
Igaüks peab ise ennast arendama. Peaasjalikult sisekõne kaudu toimub inimese areng- kui ta tahab näha, näeb ja oskab nähtust enda jaoks tulemuslikku infot hankida. Kool peaks siinkohal just aitama noorel inimesel sisekõnega dialooge pidada. Ometi õpetatakse just pseudotarkust- alates korrutustabelist (pranglimine sic!) kuni komakohtadeni.
Ma ei ole selle vastu, et teatud reeglid peaksid kirjutamises kehtima. Komast võib teinekord oleneda nii mõndagi ("tappa, mitte ellu jätta" või "tappa mitte, ellu jätta").
Häirivaks saabki asjaolu, kui kõigile on inimese mõte arusaadav, lisada nagu ei olegi muud... aga hakkame kirjastiili üle heietama.
Ma ei taipa aga seda padukritiseerimist kirjakeele üle. Keel muutub paratamatult. Kui ta seda ei teeks, kirjutaksime ikka veel kiilkirjas. Keel on kunstlikult loodud vahend suhtlemiseks. Kui keegi selle vahendiga teistmoodi ümber käib, ei maksa teda veel hukka mõista.
Ma loodan, et nii mõnigi siinsetest foorumlastest on teinekord luulet lugenud. Võib tuua siinkohal kasvõi Viidingu: luulel ei ole tihtipeale kirjavahemärke ega suuri algustähti, kuid mõte on üüratu.
