Para-web
Antiyhendus maailma S..a vastu - Printerisõbralik versioon

+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Alternatiivajalugu (/forumdisplay.php?fid=5)
+--- Foorum: Salaühingud ja vandenõud (/forumdisplay.php?fid=22)
+--- Teema: Antiyhendus maailma S..a vastu (/showthread.php?tid=884)

1 2 3


- Anonymous - 18-08-2005 11:07

Tsitaat:Algselt postitas: celtic
elektri avastamise kohta egiptuses pole tõendeid... teadus aga vajab tõendeid...
ma ei tea küll kus sina õpid aga mul omal ajal tehti küll korralikult selgeks ajalootunnis et hiinast pärinevad enamus leiutisi...

Minule küll koolis ei õpetatud ,et enamus asjad hiinast pärit on, selle elektri värgi kohta oli dokumentaal saade, jah kahjuks ei suutnud nad täpselt aru saada mida nad seal pottides kasutasid, kuid enamus neist ainetest pidavat tekitama madala pingelise elektriseeritud toimingu, kuid jah siiani on see veel teooria kingades asi.


- Flash - 18-08-2005 15:32

jah. paljud asjad on kokkulepitud et koolis õpetatakse nii. Kõik asjad mis kooli õpikutesse pannakse on kokkuleppeline. Paljud asjad on ära tõestamata jne aga lihtsuse huvides õeldakse et see on kohe kindlasti nii. Ega siis kõrgetel ametikohtadel olevad venniksed taha et lapsed arusaaksid et kooli süsteem on mäda jne. Lastel kaob äkki õppimise järgi isu ära.


- Hallucigenia - 18-08-2005 15:42

Tsitaat:Algselt postitas: Tutanhamon
Esimene tee ...
jne

Uhke - mõjub manifestina!

Tsitaat:Ise planeerin taolisi hobitegevusi oma kunagisse loodetavasti tulevasse pensionipõlve -...

Ehhee! Selle koha pealt loodan Sust küll ette jõuda (kui üldse jõuan)!

Tsitaat:[i]Miks mitte alustada kohalike paranormaalse taustaga paikade külastamist?

Konkreetne ja teostatav mõte - et milline see nimestik siis olla võiks? Hakkame siinsamas kollektiivselt kokku panema? (Ehkki jah, mõnest paljuräägitud parametsa minekust pole vist asja kah saanud).

Tsitaat:[i]Algselt postitas: herr der dunkelheit
Minule küll koolis ei õpetatud ,et enamus asjad hiinast pärit on, selle elektri värgi kohta oli dokumentaal saade, jah kahjuks ei suutnud nad täpselt aru saada mida nad seal pottides kasutasid, kuid enamus neist ainetest pidavat tekitama madala pingelise elektriseeritud toimingu, kuid jah siiani on see veel teooria kingades asi.

Muidugi oleks seda huvitav ja põnev teada, et kes siis ikkagi - kas vanad hiinlased või egiptlased või hoopis keegi kolmas... Aravan aga siiski, et olulisem kui teadmine, kes oli Ohm või mis aastatel ta elas, on Ohmi seaduse teadmine (ja see, et see seadus just Ohmi nime kannab, pole kah eriti oluline).


- Flash - 18-08-2005 20:16

Tähtis pole see et sa asju pähe tuubid vaid seoste tegemise oskaus. Paljud lapsed ei oska seoseid teha ja neil jääb praktilisi oskusi väheseks. Nad on keskendunud ainult mehaanilisele pähe tuupimislele, isegi asjast arusaamata. Matemaatikas õpitakse midagi, Füüsikas tuleb analoogne asi. Aga õpilased raiuvad et nad ei ole õppinud seda ega oska seda. Füsa õps satub raevu, läheb mate õpsi juurde ja selgub et seda asja on siisk iõpitud. Mate õps tuleb füsa klassi näitab õpilastele seda ja voila, kõik oskavad. Selle näitega tahtsin õelda et õpilased ei oska absoluutselt aineid omavahel seostada.


- Thorondor - 19-08-2005 12:24

Koolides ju ei õpetata ainult mingeid asju, mis tuleb pähe tuupida. Kui sa koolis ei oleks käinud siis sa ilmselt ei oskaks iseseisvalt praegu nii loogiliselt mõelda ja seoseid luua. Seal arendatakse ikka igasugust mõtlemisoskust.
Näiteks mina küll ei usu, et mul elus läheb vaja mingite paraboolide kahanemisvahemikke leida ja pooligi neist raskematest tekstülessannetest.
Samamoodi võiks koolis tundide viisi harjutada mingite neljakohaliste arvude korrutamist peast ja nii edasi. Minu arust vägagi arendav.

Tänapäeva teadus tahab tõestamiseks saada üldse liiga palju tõendeid ja kokkulangemist mainstreamiga.
Näiteks see elektri asi. Mina näiteks kahtlen, kas see leiutati ainult Egiptuses. Näiteks huasteekidest on ka maha jäänud joonised galvaanika meetoditest, kus on vaja tingimata kasutada elektrit. Mine sa tea, äkki olid ikka tulnukad seotud ja õpetasid siin ja seal inimestele igast trikke samaaegselt.


- Metsakoll - 19-08-2005 15:23

Tsitaat:Algselt postitas: bolteque
jah. paljud asjad on kokkulepitud et koolis õpetatakse nii. Kõik asjad mis kooli õpikutesse pannakse on kokkuleppeline.


Kooliprogrammid on põhimõtteliselt poliitiline kompromiss. Kohati lihtne bisnis.

Mis puutub maailma mõistmisesse, siis teravama pilguga inimene taipab mingil ajahetkel ise nihkes olevaid väiteid ja infot.

Tuleb alustada endast ja tegeleda endaga.


- Wolfgirl - 20-08-2005 06:41

Koolis hakatakse meile kriitilist mõtlemist pähe taguma alates esimesest õppeaastast. Miks kõik ekslikult arvavad, et sellest vaadatakse mööda? Just kriitilisel mõtlemisel baseerubki meie õppesüsteem. Mäletate oma esimese klassi ülesandeid? "Mis on sellel joonisel valesti, mis on puudu jne". Arendamata jääb hoopis loovus. Inimesed oskavad küll kritiseerida, nii mõnigi on oma kriitilisuse üle isegi uhke, aga uusi ideid genereerida suudavad vähesed. Kas te olete kunagi mõelnud, miks polnud Darwin, Einstein ja Newton koolis edukad? Vastus: Sellepärast, et Läänemaailma koolisüsteem pole oma aja algusest sallinud loovaid inimesi. Nad lükatakse lihtsalt kõrvale. Ma ei taha nüüd väita, et kõik loomingulised inimesed õpivad koolis halvasti.
Ei ole tähtsaid õppeaineid ja mittetähtsaid. Kõik on tähtsad ja üheselt võrdsed. Praeguses koolisüsteemis ületähtsustatakse matemaatikat ja keeli (mingil põhjusel on matemaatika ja meie puhul siis eesti keel tugevasti seotud kriitilise mõtlemisega), samas jäävad näiteks hea laulmisoskusega õpilaste anded nii mitmeski mõttes arendamata. Tavakoolides on nädalas viis tundi matemaatikat ja 1-2 h laulmist. Kas see pole mitte laululinnukeste suhtes ebaõiglane? Pealegi pole tekstülesannetest tõesti ühele humanitaarvaldkonda kalduvale inimesele mingit kasu ja tähtsust. Lauldes ma ei arvuta. Matemaatiline intelligentsus aitab ainult matemaatikas, mitte teistes eluvaldkondades.
Õpetajatel tuleks ärgata oma Okasroosikese unest. Me õpime kooli, mitte enda jaoks.
Aga läheneme asjale positiivsest küljest. Kui ma poleks koolis käinud, siis arvatavasti ei oskaks ma ka meie armsat koolisüsteemi kritiseerida.


- Wolfgirl - 20-08-2005 08:06

Gulja & Härra pimedus, kas te pole mõelnud, et mis siis saab kui teie suure ülesande täitmine läbi kukub? Või kui ühel päeval selgub, et te polegi siin millegi suure jaoks.


- Gulja - 20-08-2005 08:14

Mis puutub kooli...siis olen ise koolis õpetajaks....................

tõesti ....need kooli programmid ....nendega on selline lugu et mingid kõrged hariduse tegelased katsetavad neid programme ´.....ehk arendavad .....kuid kõik on seotud poliiitika ja muu räämaga...
mõelge ise edasi....

Kool ise on aga vajalik.vanasti olid selleks koduõpetajad ......vahet ju pole kes sind suunab....
õpetatava sisu vajalikkuse ja eemaleheitmise otsustab aga inimene ise..teatud eas..ja liigub edasi....õpib kogu elu.

aga see polnudki teema....

ja pahane ei ole ma kellegi peale............uurin lihtsalt võimalusi........

loodan et kunagi kohtun mõnega teist......keskonnas ja olukorras mis on just meile .....


- Wolfgirl - 20-08-2005 08:39

Musjöö käis rikastes perekondades, ülejäänud lapsed olid karjas. Enamasti löödi koos koduõpetajaga luuslanki ja haridust jäi vajaka.


- Anonymous - 20-08-2005 08:48

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Gulja & Härra pimedus, kas te pole mõelnud, et mis siis saab kui teie suure ülesande täitmine läbi kukub? Või kui ühel päeval selgub, et te polegi siin millegi suure jaoks.

Kus kuhast sa lugesid ,et mul mingi missioon vaja täita????????, kogu asi läheb juba Off-Topic, ma kordan veel kord, mul on noorest peale juba tunne ,et ma pole osa mitte millestki, ja kogu eksisteeriv,universum,inimkond, kõik tundub minule mingil põhjusel võõras olevat, ma ei oska öelda mida või keda ma otsin,ma olen nagu hulkur ilma siht-märgita, mitte ükski religioosne ega poliitiline süsteem mind ei köida, mulle tundub nagu ma oleks ühes suures vangis.


- Wolfgirl - 20-08-2005 10:03

Keegi ütles kunagi:" Me oleme aja orjad ja ruumi vangid". Kui seda lauset lugeda, siis tekib vist igal inimesel vangistuse tunne Laugh


- skingirl - 20-08-2005 20:10

TereSmile
teen oma esimese postituse kuna leidsin, et tuleks klubiga ühineda, wolfgirl , me oleme oma keha orjad pigemSmile


- Wolfgirl - 20-08-2005 20:24

Tsitaat:Algselt postitas: skingirl
wolfgirl , me oleme oma keha orjad pigemSmile

Kuidas nii? Mis teeb meist oma keha orja?

Muudetud: 20-8-05 kell 21:25:45 Wolfgirl


- skingirl - 21-08-2005 14:15

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Tsitaat:Algselt postitas: skingirl
wolfgirl , me oleme oma keha orjad pigemSmile

Kuidas nii? Mis teeb meist oma keha orja?

Muudetud: 20-8-05 kell 21:25:45 Wolfgirl
materjaalsus


- Wolfgirl - 21-08-2005 14:37

Ehk seletad pikemalt...


- skingirl - 21-08-2005 16:06

iga üks tunneb oma keha omamoodi, kellele on keha hinge koduks, kellele töövahendiks, kes ei hooli sellest üleüldse, kui oled kord tundnud enda keha kui karpi kus hiir on lõksus, siis saad aruSmile


- psühho - 21-08-2005 18:56

No enamus ei suuda oma mainestki kaugemale vaadata, mis siis veel muust rääkida...

Aga mis kuradi antiühendus? Maailma teevad inimesed ja need olete ka teie.


- Thorondor - 21-08-2005 19:56

Kui sa ise oled jube vahva, ega siis maailm kohe selliseks ei muutu. Kui teised inimesed on jobud, siis on asi üldiselt ka jobu.


- Celtic - 22-08-2005 08:22

mängu tuleb massiteooria.
see ütleb et ole nii isiksus kui tahad... mass on see kes otsustab ja kelle käes on võim.
ole nii isiksus kui tahad aga massi silmis oled ikkagi ümmargune null.


- psühho - 22-08-2005 11:55

Praegune mass on selline, et kõik mõtlevad ühtmoodi, kuid mass ei toimi, sest kõigi egolaks on nii suur, et kardavad üksteisele alla jääda. Olgugi, et nad on kõik ühesugused. Kari peata kanu.

Seega ei saa mingisugusest antiühendusest rääkidagi.

Tavaliselt on just üks inimene see, kes end sellest kanalast välja pressib.


- zed - 22-08-2005 15:16

Kord puudutasin lühidalt siin foorumis inimteadvuse väidetavat nn. kahekihilisuse või tasapinnalisuse olemust. Lahtiseletatult on küsimus nn. põhimälus, milles talletuvad kõik isiksust loovad väärtuslikud tunnetuslikud kaemused ja kogemused, teisalt nn. operatiivmälu s.o. igapäevaseks kasutamiseks vajalik mäluosa. See nn. põhimälu on salvestatud kuhugile "universumi teadvuskeskusesse" - sealt on pärit ka meie hing. Erinevad usundid nimetavad seda erinevalt (nirvaana, ahorem ) kuid nimetagem seda universumi "hinge-interneti" kaudu meie kõigiga ühendatud "superkompuutrit", meie kultuuriruumile arusaadavaks Pühaks Vaimuks. Erinevate uskumuste kohaselt, saab inimene hinge kas kolmandal või kuuendal raseduskuul (hiduismi erinevad arvamused), kolmandal või kuuendal päeval peale sündi (juudid, shiiad). Osalt arvatakse et nn. "hinge" saabumine on seotud imiku nägemiskeskuses kujutise pärispidiseks pöördumisega. See tähendab, et siis lülitume põhimäluga võrku. Põhimälu e. Püha Vaim on see osa meie teadvusest, millele apeleerivad oma kaanonitega kõik usutunnistused. Sisaldades kõike suurt, ülevat, ilusat meie loomuses, eelkõige Armastust (universumi loomust) ilumeelt, loovust, teadmisjanu ("õndsad on need kes vaimust vaesed..." küsimuse all on teadmisjanu, mitte vaimupuue!). Nõndanimetatud igapäevane operatiivmälu, on aga salvestunud siia, maale. Arvatakse, et maakera oma väljadega on see tohutu kiip, kuhu see kõik talletub. Kõik me oleme kogenud igapäevaselt nn. unustamisfenomeni. Ununeb ainult see, mis on talletatud operatiivmällu, siia maale. Operatiivmäluga on seotud ka kõik nn. lihtsamad tundmused. Hirm, viha, ahnus, sugutung. Kõik nn. loomalikud, instinktipõhised tunded. See operatiivmälu osa, on ka looma ja omal kombel ka taimeriigi kasutada. Samas on loomadel ja taimedel ka nn. liigimälu, s.t. kogu kooslust, liiki hõlmav mäluosa. See on seotud omakorda põhimäluga. (Paljukorratud katsed erinevate loomadega eri paigus, eri kooslustes. "Inglise ja Austraalia rotid"j.m.). Operatiivmälu sisaldab enamust rutiinset, kohustusi, tuubitud koolitarkusi, oskusi jm. Samas tuleb rõhutada, et teatud pühendumise korral, olgu see siis õppimine (huvi!!!), töö või oskus (muusika, kunst), väljub piisavalt ergastatud, intensiivne kaemuste kogum operatiivmälu piirest ja ühineb põhimäluga. Selle paljuski rutiinse töö tulemus võib olla otsekanali avamine põhimällu maailmakeskmes. Suured kunstiteosed, looming, geniaalsed leiutised. Kõik loovusega tegelenud inimesed väidavad loomingu edenedes nn. äraolekuhetki, kus nad saavad ideid, tundeid, oskusi kusagilt mujalt, määramatusest. See on kõige harilikum tagasiside keskusest. Paljud usuinimesed, kes on oma elu pühendanud oma usule, on saavutanud sama. Mäletame eestisoost Vend Vahindrat Birmas, kelle hing ülima pühendumise ja operatiivmälu osast täieliku eraldumise tõttu, lahkus Nirvaanasse ja kelle lagunemismärkideta keha ootab seda siiani tagasi. Neid tehnikaid, millega saab avardada ühenduskanaleid põhimäluga, on palju ja inimkond tunneb neid läbi ajaloo ja näiteid võib tuua hulgi.
Lapsena on meie meel ja hing puhas. Domineerib universumikeskne põhimälu. "Laps on puhas" nagu ütleb pühakiri ja selle nimel on korraldatud isegi ristisõdu. Ajapikku hakkab aga domineerima operatiivmälu osa, millel põhineb ühiskond. Kool, töö, rutiin. Rõõmustatakse uue kanni, teksaspükste, uue eramu, Lexuse üle. Ja selle poole püüeldes tõmmatakse või naba paigast. See on loomulik selles koosluses, ühiskonnas. Ometi Lexusega pole Tiibeti mägikarjusel midagi teha, teksaspüksid pole väärtus Papua Uus Guinea dzhunglielanikul. Kogu meie ümbritsev ühiskond ei ole üles ehitatud põhimälu jäävatele väärtustele, vaid maapealse operatiivmälu instinktilaadsetele kihkudele. See on selge, et nendest kihkudest on võimsaimad ahnus ja võimujanu. Nende tunnete varjus on läbi ajaloo tehtud suurimaid sigadusi ja kuritegusid. Võimuloliad üritavad igal moel maailma läbi operatiivmälu mõjutada, riigid, seadused, raha. Sõjad, salakokkulepped, majanduskriisid, kõik need sisaldavad endas vaid võimujanu ja ahnust. Ühel hetkel tajutakse muidugi selle kõige tühisust. (vt. Koguja) Samas ei saa öelda, et me keegi nendest kihkudest vabad oleksime. Huvitav on see, kuidas erinevate mälude rõhuasetused muutuvad elu jooksul. Lapsena on meil peamine põhimälu, kasvades ja kooldudes ühiskonna painete all - operatiivmälu. Vanurina jällegi domineerib enamuses põhimälu. Teatud kombel on see rahustav, näitab et meie hing on põhiolemuses ikkagi puhastuv.
Tihti me teatud eluhetkedel, enamuses juhtub see nooruses, tunnetame selles operatiivses maailmas teatud distantsi, eemalolekut, kuid paraku on see vaid sellest, et indiviid on tundlikum, tal ei ole operatiivmälu veel asunud domineerima.
Lõpetuseks lisan (mida ma olen kord siin foorumis ka maininud), et väidetavalt on meie planeet Maa koos meiepoolt tajutava ruumi ja mõõtmetega, üle minemas järgmisesse, viiendasse tihedusse. See üleminek on juba alanud. Muutuvad muuhulgas ka Maa väljad, magnetism jm. Uude tihedusse ei saa kaasa võtta operatiivmälu. See kustub. Seetõttu on errorite hulk, meie igapäevases rutiinses elus, järjest kasvanud. Me unustame seda kõike igapäevast. Ja asi läheb järjest hullemaks. Kuni ühel hetkel (2012 ?) toimub üleminek. Nagu väidetakse lähevad need, kellel domineerib operatiivmälu, sinna läbi "sinise leegi surmavärava", teised, avatud põhimälu kanalitega indiviidid, veidi varem, otse. Nagu kristlaste pühakirjas tähendatud: "Kaks läks kaevule, üks tuli tagasi..."

Muudetud: 22-8-05 kell 17:37:08 zed


- Flash - 22-08-2005 18:26

//üleminek neljandasse dimensiooni ikka ju. Sul seal kirjas et viiendasse


Muidu vägagi huvitav teooria.


- Hallucigenia - 22-08-2005 19:17

Tsitaat:Algselt postitas: bolteque
//üleminek neljandasse dimensiooni ikka ju. Sul seal kirjas et viiendasse

Ei, ei, bolteque, ikkagi viiendasse - neid dimensioone ei tohi mingil juhul segamini ajada füüsilise aegruumi neljanda või kõrgemate dimensioonidega, siin jutuks olevate dimensioonide kohta võib samasuguse eduga öelda ka "tihedus" (või "tihedustase") või "sagedus" (aga neidki termineid ei tohi segamini ajada füüsikas käibel olevatega), vt lähemalt siit ja siit. /Siinkohal minupoolsete kommentaarideta/.


- Hallucigenia - 22-08-2005 21:27

Tsitaat:Algselt postitas: skingirl
iga üks tunneb oma keha omamoodi, kellele on keha hinge koduks, kellele töövahendiks, kes ei hooli sellest üleüldse, kui oled kord tundnud enda keha kui karpi kus hiir on lõksus, siis saad aruSmile

Minu keha on minu hingele töö- ja transpordivahendiks ("minu" ei tähenda siin muidugi omandisuhet). Ainus, mis mulle selle asja juures segane on, on see, et kes ma ise olen?