+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Inimene ja energiad (https://www.para-web.org/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Foorum: Inimene - see kummaline olend (https://www.para-web.org/forumdisplay.php?fid=39)
+--- Teema: D-vitamiin (/showthread.php?tid=6589)
D-vitamiin - hulkuv hing - 26-03-2012
http://www.mahemark.ee/lugemist-tervise-kohta/d-vitamiin
http://eestielu.delfi.ee/eesti/saaremaa/orissaare/elu/meie-kliimas-pole-puudu-niivord-kaltsiumist-kui-d-vitamiinist.d?id=64119391
Kui palju me D-vitamiinist üldse teame? Kas Mahemärgi üllitis on usaldatav info või on see ärilisel eesmärgil kokku miksitud?
Tuleb meelde, kuidas ma läksin kunagi krambitavate säärelihastega perearsti jutule. Perearst oskas alguses vaid mökitada. Alles siis, kui mainisin võimalikku seost magneesiumivaegusega, suutis ta kaasa määgida: "ja jaa, on küll võimalik!"
Magneesiumiga sain krampidest lahti ja nüüd võtan seda vaid siis, kui tunnen end eriti väsinuna. Mu põlved naksuvad juba teismeeast alates. Vanaema hoiatas mind kunagi, et jään jalgadest ilma. Olen mitu korda selle kohta perearstile küsimusi esitanud, kuid ALATI vastab ta, et "see ongi normaalne, paljudel põlved naksuvad!"
Nüüd hakkasin mõtlema - ehk on minus D-vitamiini liiga vähe?
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - Balzzar - 27-03-2012
http://www.youtube.com/watch?v=4OreROQuQig
Pole olemas mingeid üldisi norme. Igaühel on individuaalsed vajadused.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - tapsix - 28-03-2012
Paadikapteni mure on mõistetav ja seda juttu linkidel tuleb väga tõsiselt võtta. http://www.aigarsade.com/Vitamiinidest_ja_mineraalidest.pdf ,teatud seltskond tahab, et inimesed tantsiks nende pilli järgi http://www.aigarsade.com/Illuminaatide_massimorvarlik_meditsiin.pdf .
Dvitamiin on üks tähtsamatest ja seda teadis Rockefeller juba 1920.aastal....
Kahjuks on apteegi kraam suht mõttetu - 10 mikrogrammi, see tähendab 20-30 tabletti tuleks neelata, et kogus kätte saada. Lina loengul saab 50 mikrogrammist - http://www.vitaminer.nu/dvitamin-starka-p-192-c-104.aspx , sellest kohast sutsu kangemat - 250 mikrogrammi http://www.innerlightinc.com/ENFI/ProductPage.aspx?ItemID=1090&ID=helletii
Meestel on kindlasti tsinki juurde vaja võtta, sest seemne tegemiseks kulub teda üksjagu ja vanemas eas tekib puudus(25-50milligrammi).
Päikest.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - excubitoris - 28-03-2012
Olen ikkagi seisukohal, et tablettide ahmimise asemel tuleks oma toidusedel üle vaadata.
Persetada päevas vähem toas ja liikuda rohkem õues. Aga mida me näeme - "kokukale"
tuleb heal juhul (isegi suvel) ainult mõnikümmend isikut ja rohkem ei hakka kommenteerima.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - tapsix - 28-03-2012
Täitsa nõus, aga eelnev jutt on siiski minu poolt ainult soovituslik. Igaüks peaks ise tunnetama, mida tal vaja, seda saab paremini teha kui on asjast teadmine.
Kokkutulekutega on kahjuks minu jaoks kurvad lood: lihtsalt minu kevad algab märtsi alguses, siis see aeg mis teistel on mais-juunis, kui till võrsub ja hernes tahab keppi.
Päikest.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - Lihtne - 29-03-2012
(28-03-2012, 06:07 )tapsix Kirjutas: Kahjuks on apteegi kraam suht mõttetu - 10 mikrogrammi, see tähendab 20-30 tabletti tuleks neelata, et kogus kätte saada. Lina loengul saab 50 mikrogrammist - http://www.vitaminer.nu/dvitamin-starka-p-192-c-104.aspx , sellest kohast sutsu kangemat - 250 mikrogrammi
Apteegi kraam ei ole mõttetu. Müüakse tilkadena ja vot seda kraami tilguta palju tahad. 1 tilk 10 mikrogrammi ja see on vastsündinu päevane annus kuni esimese eluaastani. Oled pisut suurem inimene võtad kümme, viiskümmend tilka. Ma just vaatasin ja pudelilt saab ka selle tilguti otsast, et siis kannatab nagu pitsist võtta. Lina loengu 50mikrorammised võib vahele jätta ja apteegi külastusest piisab.
D vitamiinist ja imikutest veel nii palju, et esimesed lapsed said nii kuis ette nähtud ja vaevlesid korralike väikelastena ka gaasivalude käes. Viimasega sama lugu, aga... aga..., igaks juhuks proovisime kaasaga vandenõud ja ei andnud dvitamiini. Paar päeva ilma vitamiinita ja lapsel kõik vaegused kadunud. Naeratab, pakkatab tervisest ja magab korralikult. Igaks juhuks proovisime kogu Dvitamiin tootevaliku, mis Eestis pakutakse ja mõned ka Soomemaalt sai toodud, aga kõigiga üks, tilk D vitamiini ja paar kolm päeva titt ainult viriseb(seda ka öösel, jube jube).
Nii et kõik tilgutama.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - Celtic - 29-03-2012
D-Vitamiini jutt on muutunud omamoodi spämmilikuks ahelkirjaks. seda kopeeritakse muutmata kujul igasugustes "tervisefoorumites" ja "tervisetoodete" tutvustussaitidel, kusjuures alati on selle jutuga kõrvu mingi konkreetne toode, mida siis ainult sellest poest osta saab ja mis annab rämeda annuse d-vitamiini.
Üldiselt võib selle jutu kvalifitseerida BS kategooriasse. D-vitamiini defitsiit võib esineda vaid pimedas urkas elavatel taimetoitlastel või veganitel. Korralikud inimesed, kes õues käivad ja mõnusat liha vintsutavad, ei vaja eraldi vitamiinipudeleid.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - excubitoris - 29-03-2012
(29-03-2012, 21:08 )Celtic Kirjutas: Üldiselt võib selle jutu kvalifitseerida BS kategooriasse. D-vitamiini defitsiit võib esineda vaid pimedas urkas elavatel taimetoitlastel või veganitel. Korralikud inimesed, kes õues käivad ja mõnusat liha vintsutavad, ei vaja eraldi vitamiinipudeleid.
Peab ütlema, et siin olen sinuga Celtic tõiesti nõus.
Lihale lisaks veel küüslauku ja pipart ka - lisaks mädarõikale ja sinepile
Ja seda kõike seene kastmes - ja kõik see tuleb ise metsast ära tuua.
Hea küll - liha osas teen järeleandmisi - see too tuttava lihuniku juurest.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - kage - 29-03-2012
(28-03-2012, 09:10 )tapsix Kirjutas: Täitsa nõus, aga eelnev jutt on siiski minu poolt ainult soovituslik. Igaüks peaks ise tunnetama, mida tal vaja, seda saab paremini teha kui on asjast teadmine.Muidugi siin soovitan ise uurimist, info otsimist ja võimaluse korral ka kontrollimist või teiste kogemuste kuulamist mitte savijalgadel teadmisi mis on suvalistest tekstidest üles korjatud.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - tapsix - 30-03-2012
Kuskil soojamere saarel on täitsa võimalik nii palmi all vedeleda.
TULETAKS MEELDE: D3 on pigem hormoon, mis osaleb Mg, Ca ja P töötlemises, ladustab Ca luudesse, eriti tähtis kasvuperioodil kõhrkoe, luukoe ja hammaste arengus. Leidub rasvases kalas(sardiin, lest, tursk, lõhe), munakollane(siit saab ju kolesrerooli- pähh), kalaõli, talupiimarasv(poepiimas pole). Soovitaks endiselt tutvuda ja siis oma järeldused teha - oleme kõik omast arust kuradi targad, teinekord saame targaks siiski tiba hilja:
http://www.aigarsade.com/Vitamiinidest_ja_mineraalidest.pdf
Nojah, unustasin et selle info omastamiseks peab olema ka mõningaid eeldusi - uudishimu elu täisväärtuslikuks muutmiseks; kõige lihtsam on pea jaanalinnu kombel liiva alla pista.
Päikest.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - pila - 30-03-2012
Igasuguste tablettide puhul tuleks arvestada ka seda, et organism võib olla tundlik (kõhuvaevused, allergia jms) nendele lisa- ja täiteainetele, mitte toimeainele. Kas tilkade koostisesse ka midagi lisatakse...?
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - tapsix - 31-03-2012
(30-03-2012, 15:20 )pila Kirjutas: Igasuguste tablettide puhul tuleks arvestada ka seda, et organism võib olla tundlik (kõhuvaevused, allergia jms) nendele lisa- ja täiteainetele, mitte toimeainele. Kas tilkade koostisesse ka midagi lisatakse...?Täitsa nõus, et võib esineda individuaalset tundlikkust. Põhiline viga, mida meditsiin teeb, et likvideerib sümptomeid - see tähendab, et kustutakse leeke uurimata, kust need tulevad - põhjus jääb enamasti väljaselgitamatta.
Üks näide: meditsiin tunnistab mõistet laktoositalumatus. Oli ühel aastal selline juhtum: mingi viiruse tagajärjel arenes välja laktoositalumatus. See tähendas, et mingeid toiduaineid, mis sisaldasid laktoosi ei olnud võimalik tarbida: http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1075 (pullikaka - ei võinud üldse midagi, isegi laktoosi sisaldavat vorsti süüa)
Ei jäänudki muud üle kui küsida nõia käest abi. Ravi oli lihtne: toore kartuli mahl(kaks rusika suurust mugulat koos koorega ära riivida ja mahl välja pigistada ja kohe ära juua) Seda tuli teha kaks nädalat, pärast selgus et veel kaks nädalat ja rohkem ei mingit piimasuhkru talumatust. Tegemist oli siis viiruse poolt toodetud jääkaine kogunemisega, millest vabanemisest organism oma jõududega hakkama ei saanud, aga kartuli mahl sai.
Alati on kasulik uurida, mida toode sisaldab ja üldjuhul on selline nõue kehtiv ka nende tilkade kohta.
LOODUSLIKE ja MAHEDATE kaupade nimede all reklaamitakse ja müüakse päris tihti kahtlase väärtusega tooteid.
Aga midagi leiab: http://www.eliksiir.ee/index.php?option=com_virtuemart&category_id=21&page=shop.browse&Itemid=204&limit=20&limitstart=20 ,
http://loodusemaailm.ee/ .
Päikest.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - tapsix - 01-04-2012
Kes tunneb huvi silmade tervise vastu, siis päris lai käsitlus:
http://alkeemia.ee/artiklid/Probleemid-silmadega-millise-vitamiini-puudus/l-6/c-664/
Päikest.
RE: Inimesele vajalikud ained, nende ala- ja üledoosid - tapsix - 07-11-2012
Lääne-Virumaa perearsti Rita Uuetalu kinnitusel peaksid lisaks väikelastele ka eakad talviti D-vitamiini juurde võtma.
Soovituslik D- vitamiini ööpäevane profülaktiline annus tervetel lastel vanuses alla 3 a on 10 mikrogrammi ehk 400 RÜ(rahvusvaheline ühik), sama doosi soovitatakse üle 60-aastastele.
http://www.tarbija24.ee/1032480/d-vitamiini-vajavad-talviti-lisaks-vaikelapsed-ja-eakad
Et siis vitamiinirindel muutusteta
RE: D-vitamiin - Thorondor - 07-11-2012
Kui sügisel vahest harva päike välja tuleb, siis istuge päikese käes.
Peab vist olema poolpaljas ka, sest D-vitamiin toimib ikka naha kaudu.
Parandasin teema pealkirja "D-vitamiiniks" ja kustutasin teemavälise ebakonstruktiivsetest süüdistustest alguse saanud jutu.
RE: D-vitamiin - Dana - 07-11-2012
(07-11-2012, 19:38 )Thorondor Kirjutas: Kui sügisel vahest harva päike välja tuleb, siis istuge päikese käes.
Peab vist olema poolpaljas ka, sest D-vitamiin toimib ikka naha kaudu.
Kui me istume koopas pimedas ja manustame D-vitamiini, siis pole tal oodatud toimet.
Sama on ka palja D-vitamiini manustamisega.
Enamik vitamiine üksikmanustamisel ei anna mingit tulemust. Pigem võib tekkida n.ö üleannustamisele iseloomulikud kahjulikud mõjud.
Ehk siis vitamiine peaks inimene ikka manustama (kui tõesti peab neid komme krõbistama) targalt ja kindlasti tasuks konsulteerida näiteks arstiga.
RE: D-vitamiin - zen faran - 07-11-2012
(07-11-2012, 20:16 )Dana Kirjutas: Enamik vitamiine üksikmanustamisel ei anna mingit tulemust. Pigem võib tekkida n.ö üleannustamisele iseloomulikud kahjulikud mõjud.
Hmm, konsulteeriv arst ütleks sulle sellepeale kohe, et tulebki võtta just üksikult seda vitamiini, millest sul puudus (ja kui puudust pole vereuuringus tuvastatud, siis pole vaja üldse midagi võtta), mitte krõbistada mingeid kompleksvitamiine.
RE: D-vitamiin - Dana - 07-11-2012
Viimane osa on jah tõesti nii. Niisama vitamiine närida kampaania raames kevad või kõik võtavad tõesti pole mõtet.
Selleks, et teada millist vitamiini millega koos võtta peaks teadma kuidas inimene teatud aineid omistab.
Seetõttu ongi nutikam hoopis manustada tooteid, mis sisaldavad teatud just sulle vajalike aineid või vitamiine. Üldjuhul manustad sa siis olulist vitamiini koos selle paremaks omastamiseks seotud komponentidega.
D-vitamiin soovitaks mina manustada koos A ja kindlasti C vitamiiniga. Hea on ka samal ajal manustada kaltsiumi.
Kodus kokku kombineerida õigeid annuseid on paras peavalu. Kõigepealt pead välja uurima, et kui suurt kogust terve inimene vajab. Päevas ja siis suutma veel välja nuputada, et palju seda sama vitamiini saad sa igapäevatoidust. Mitte nii, et kui ma täna söön aint salatilehte, siis vajan täna vitamiini nii ja nii palju vaid asja vaadataks (kui mu mälu ei peta) 21 päevase keskmisega.
Ehk siis, nii peaks kõik teised vitamiinid ka läbi arvutama.
Nutikam on inimesel, kellel on D-vitamiini vajadus, süüa rohkem kala, liha, maksa, mune, piima (poe piim on selline teema, et ma isiklikult kahtlen poepiima toiteväärtustes, aga see on minu isiklik seisukoht). Kui võtad antud toiduained lahti, siis avastad, et seal ongi juba A vitamiinid sees, kaltsium ka.
C-vitamiini on vähem. Samas, me sööme ka peale kala ja muna muid toiduaineid.
Ehk siis parem on oma toitumist muuta organismile sobivamaks, kui hakata üksikuid vitamiine järama.
Loomulikult on olukordi ja tervislike seisundeid, kus lisavitamiinid on vajalikud. Näiteks eakad ja väikelapsed, kes vajavad pimedal ajal lisaportsu. Üldjuhul terve täisealine inimene ei vaja kohe kindlasti D-vitamiini kuure.
Ma ise olen alati öelnud, et kui sul pole otseseid probleeme, siis söö kõike. Seinast seina ja kuula oma isusid. Suurema osa elust on meiel õpetatud, et sööma pean täpsetel kellaaegadel. Ise olen veidi teisel arvamusel. Sööma peab siis kui kõht on töhi ja vältida tuleb mao väljavenitamist.
Kindlad kellaajad tekitavad söömisõltuvust. Ehk siis teatud kellaajal läheb kõht tühjaks. Ma välja venitamine aga tekitab näljatunnet. Selle kohta on ka netis kindlasti palju materjali, et millest see tunne tekib.
Isiklik seisukoht siis selline, et kui just hädasti pole vaja, siis jätta need kommid ostmata ja süüa seda, mis sisaldab teatud vajalike aineid. Kui mõni toit ei meeldi mingil põhjusel, siis pole vaja teda ka sisse pressida. Söö siis, kui tunned, et tahaks midagi konkreetset süüa, mitte, et peaks midagi nosima. Ära mine täis ega tühja kõhuga magama. Ja söö võimalikult erinevaid tooteid. Eelista väiketootmist masstootmisele.
Ja peakski olema enamvähem normaalne tervis toitumise poole pealt tagatud olema.
RE: D-vitamiin - Veli Joonatan - 08-11-2012
Soovitaks lugeda raamatut -John Heinerman "Looduslike VITAMIINIDE ja MINERAALAINETE ENTSÜKLOPEEDIA.
Kirjastus - Ersen.
D-vitamiini saab tõesti ka kalast. Lõhest ja ka heeringast. Suvel tekib D-vitamiin päikese käes viibides.
Aga raamat tõesti huvitav. Ilmunud aastal 2000.
RE: D-vitamiin - tapsix - 08-11-2012
(08-11-2012, 00:13 )Veli Joonatan Kirjutas: Soovitaks lugeda raamatut -John Heinerman "Looduslike VITAMIINIDE ja MINERAALAINETE ENTSÜKLOPEEDIA.
Kirjastus - Ersen.
D-vitamiini saab tõesti ka kalast. Lõhest ja ka heeringast. Suvel tekib D-vitamiin päikese käes viibides.
Aga raamat tõesti huvitav. Ilmunud aastal 2000.
Peab raamatukogust siis laenama, kuigi ei oota sellest eriti palju(sõltub milliseid annuseid soovitatakse kasutada).
Soovitaks JÜRI LINA "VARJATUD TERVISEVALEM" - väga põhjalik lektüür, D-vitamiinist juttu ligi 19 lehel(lk.45-64)
Ei tahaks midagi eraldi välja tuua, kui siis seda et Rootsis soovitatakse võtta 2000 rü iga päev, vajadus võib aga olla kuni 10000 rü(250 mikrogrammi).
Maailma tuntuim D-vitamiini uurija, professor Reinhold Vieth rõhutab, et D3 muutub mürgiseks alles siis, kui mitme kuu vältel iga päev, ehk isegi aasta aega manustatakse üle 20000 rü.
Aga võimalusel tuleks molu päikese poole pöörata, kuigi meie kliimas jääb ilmselt sellest väheseks, eriti puudutab see tumedanahalisi maa asukaid.
RE: D-vitamiin - excubitoris - 08-11-2012
Midagi ei jää väheseks - tuleb rohkem õues viibida.
RE: D-vitamiin - tapsix - 08-11-2012
(07-11-2012, 22:39 )Dana Kirjutas: Eelista masstootmist väiketootmisele.
Ja peakski olema enamvähem normaalne tervis toitumise poole pealt tagatud olema.
Ei tahaks küll norida, aga äkki selgitaksid seda lähemalt.
Väikese mööndusena väiketootmine=mahetootmine?
Eelkõige täiskasvanutele mõeldud tabletid ja kapslid on erineva kangusega. Kõiki tablette ja kapsleid võetakse sellest hoolimata alati üks kord päevas. «Üldjuhul on normaalne päevane kogus 400 toimeühikut, kuid kellel on juba natuke nõrgem luustik, siis osteoporoosi keskuses öeldakse, et 1000 mikrogrammi on täiesti lubatud ja see pole üldse liiga palju,» kinnitas Vest.
http://www.tarbija24.ee/1032484/d-vitamiini-ostes-eelista-kapsleid-ja-tilku/
Kohe ei usu oma silmi, et 1000mikrogrammi on täiesti lubatud, tegelikult on see loogiline.
RE: D-vitamiin - Dana - 08-11-2012
Ei tähenda väiketootmine alati mahetootmist.
Ma võin kasutada sama seemet, mida ksutab näiteks Luunia, kuid kasvatan oma kurgipoisi päikse käes ja värskes õhus mitte kasvuhoone kunstvalguses. Mahe tootmine ja väiketootmise vahel on liiga palju erinevusi, et neid ühte patta panna.
Mahetootmine algab juba seemneviljast. Enamus kaubanduses liikuvatest seemnetest ei klassifitseeru mahetootmise alla. Täiesti erinev on ka põllukultuuride väätamine ja pinnase toitainetega rikastamine. Mahetootmises on üsna kindlad skeemid selle kohta milliseid kultuure mingil aastal ühel ja samal peenral kasvatatakse, et maad mitte ära kurnata.
Väiketootmine aga üldjuhul kasutab siiski kaubandusvõrgus pakutavaid seemneid, sest nad maakeeli öeldes erinevate haiguste jne suhtes keemiliselt töödetud.
Vahe ongi kui loodusilk on tema kasvutingimus. Kunstvalguses ja ebaloomulikes kasvutingimustes saagikuseks ja kiireks kasvamiseks kasutatakse erinevaid väätiseid, mida väiketootjad üldjuhul ei tee, sest taimed kasvavad paremates tingimustes ega vaja "erguteid".
Parimad näited on need meie kaubanduses müüdavad talvised tomatid, mis ei oma minu arust mingit tomatimaitset ja varakevadised maasikad, mis on hapud ja täiesti maitsetud. Ma isiklikult julgen kahelda nende toiteväärtuses.
Sedapeame ju kõik tunnistama, et maal aias kasvanud kurgid ja tomatid on kordades parema maitsega. Samas, vaevalt me seal mahemajandusreeglite järgi kasvatame neid.
Nii, et väiketootmine ei tähenda kohe mahetootmist.
RE: D-vitamiin - tapsix - 08-11-2012
(07-11-2012, 22:39 )Dana Kirjutas: Eelista masstootmist väiketootmisele.
Mõtlesin pigem seda. Mahetootmisest kui sellisest pole mõtet rääkida - lihtsalt kas masstootmise toodang on tõesti parem, toitvam(mis iganes)?
RE: D-vitamiin - Dana - 08-11-2012
Nu näed. Mõtteviga.