+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Meedia ja kirjandus (/forumdisplay.php?fid=8)
+--- Foorum: Uudised (/forumdisplay.php?fid=37)
+--- Teema: Teadus.ee uudiskiri (/showthread.php?tid=3372)
Teadus.ee uudiskiri - InDemand - 08-11-2008 21:53
Tegelikult mõtlesin tükk aega, kuhu see jutt panna. Aga las siis teadjamad tõstavad ümber, kui tarvidus on.
Mulle tuli täna selline pressiteade/uudis. Teadus.ee saatis lühiülevaateid. Ehk kedagi huvitab! : )
ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD
Tundub nõnda, et niipea kui saabub nädalalõpp, kaob päike ja hakkab vihma sadama. Või kas ainult tundub? Hispaania teadlased kinnitavad, et neil on tõendeid selle kohta, et mõnes Euroopa osas jälgib ilm tõepoolest nädala rütmi. Ja tegu ei ole mingi müstilise ilminguga, vaid inimese mõjuga. Barcelona ülikooli teadlane Arturo Sanchez-Lorenzo ja tema kolleegid uurisid Hispaania ilmajaamade viimase 45 aasta andmeid ja selgus, et see tendents on eriti ilmne suvel. Nad oletavad, et nädalalõppudel paisatakse õhku enam saasteosakesi, mis omakorda soodustavad pilvede teket ja muudavad õhu tsirkulatsiooni.
Nad leidsid ka, et Lääne-Euroopas on õhurõhk nädala keskel madalam kui nädalalõppudel. Sellist suundumust on leitud ka USAs. Nädalatsüklid Euroopas on nõrgemad kui USAs ja Aasias, mis sunnib ilmateadlasi arvama, et tegu võib olla lihtsalt statistilise enesepettusega.
KOERA PILK ON VASAKPOOLNE
Kui te kohtate seni teile tundmatut inimest, siis heidate pilgu talle näkku. Ja ehkki te seda ise ei taju, kaldub see pilk eelistatult vasakule.
Ka teie lemmikkoer võib näha teie näost, kas olete kurb või lõbus. Ja nüüd on selgunud, et koer vaatab teie nägu umbes samamoodi nagu teie vaatate inimeste nägusid.
Inimene alustab tema jaoks uue näo uurimist vasakult poolt – seega siis partneri paremast näopoolest – , kuhu ta heidab esimese pilgu. Ja uurib seda kauem kui näo teist poolt. Keegi pole aga siiani suutnud selle ebasümmeetria põhjust seletada. Sest see ilmneb vaid inimnägude, mitte aga teiste objektide puhul. Ühe seletusena on näiteks pakutud välja, et inimese näo parem pool väljendab paremini emotsionaalset seisundit. Loomade puhul pole seda täheldatud. Siiski on Ühendkuningriikide Lincolni ülikooli teadlane Kun Guo ja ta kolleegid äsja kinnitanud, et lemmikkoerad käituvad samamoodi.
Teadlased näitasid 17 koerale inimese, koera ja ahvi nägusid ning filmisid koerte silmade ja pea liikumist. Ning leidsid, et koerad eelistasid heita inimese ja vaid inimese näo puhul pilgu vasakule. Guo oletab, et olles inimesega koos elanud tuhandeid põlvkondi, on koerad õppinud otsima emotsioone sealt, kus neid enam väljendub. Ning inimese puhul on väljendusrikkamaks just näo parem pool.
Kui koertele näidati pea peale pööratud inimnägusid, vaatasid nad ikkagi eelistatult vasakule, misvastu inimesed sel puhul eelistuse kaotasid. Oletatakse, et evolutsiooni käigus on koera aju parem poolkera, mis töötleb infot vasakpoolsest vaateväljast, kohastunud inimese emotsioone paremini lugema kui vasak. Guo kinnitab, et tema uute tulemuste kohaselt kaldub koer vihase näo puhul pilgu hoidma näo vasakul poolel enam kui neutraalse või rõõmsa näo puhul.
Allikad: AlphaGalileo
KOSMONAUTIDEKS LOODUD
Inimene suudab kosmoses kaitsmatult viibida mõni minut, enne kui tema kopsud paisuvad, gaas eraldub mullidena verest ja sülg suus hakkab keema. Seevastu tilluke loomake, 1,5 millimeetri pikkune loimur võib sellises jõhkras keskkonnas päevi üle elada.
Loimureid elab üle kogu Maa alates ookeanipõhja setetest kuni mäetippude samblikeni välja. Mõned loimurid suudavad elada kümneid aastaid ilma veeta. Möödunud aastal saadeti nad orbiidile ning pandi silmitsi kosmilise vaakumiga. Nad talusid seda kümme päeva. Nad kapituleerusid vaid siis, kui pidid taluma ka kosmilist kiiritust. Ja ka siis ei andnud alla neist kümnendik. Nii nagu mõnedel bakteritel on ka loimuritel mehhanism, mis parandab raku kahjustusi.
Allikas: Scentific American/Current Biology
- Hallucigenia - 09-11-2008 00:10
Tsitaat:Algselt postitas: InDemandTäheldasime.
Seevastu tilluke loomake, 1,5 millimeetri pikkune loimur võib sellises jõhkras keskkonnas päevi üle elada.