(15-05-2015 15:58 )Black Goat Kirjutas:  See on kunstlikult tekitatud probleem praegu ja teatud riigid on selle jama taga.

(15-05-2015 16:06 )Black Goat Kirjutas:  Sündides pannakse meid kiiresti raamidesse ja meie eest hakkavad otsustama teatud kuritegelikud jõud.

(17-05-2015 18:35 )Wilholmensis Kirjutas:  Piiblis esitatud VABA TAHE on täiesti omal kohal. Kuid seda mõistetakse mittereligoossete indiviidide poolt just valesti. Probleem tekib siis kui tuleb kõneks inimese predestinatsioon ehk pääste viimseks päevaks. Ilmutusraamatu põhjal jagatakse inimkond kaheks, need kes usuvad (credentes) ega ole oma uksu kuritarvitanud - need päästetakse hukatusest. Teine pool, paganad (paganorum) lähevad hukatusse. Nüüd mittereligoosne inimene küsib ja tahab end kui õigustada, et kui "teie Jumal on hea," siis miks ta laseb minna ühel osal inimestest hukatusse? Ja siit see vaba tahte definitsioon: Jumal on andnud inimesele vaba tahte. Inimese võimuses on taganeda Jumalast ja kui ta eitab Jumalat, seda teeb ju vabast tahtest, siis mitte Jumal ei saada teda hukatusse vaid ta valib selle tee endale ise.

(17-05-2015 18:44 )Minaelan Kirjutas:  Eelnev postitus pani mind mõtlema, et esoteerikuid ja usklikuid ühendab ...usk ja kogemus MÜSTILISSE.
Kuid esoteerikud tunnistavad, et see on alles millegi suure - teadmiste, kogemuste ja mis iganes - algus ning on täis entusiasmi ja julgust avastusteks, uurimistöödeks ja edasiliikumiseks.
Usklikud on aga kindlad, et kõik on lõplik, kinnitatud, muutmatu, konservatiivne jm iganes ning keelduvad muutumast ja edasi liikumast.

(17-05-2015 18:52 )pila Kirjutas:  

(17-05-2015 18:35 )Wilholmensis Kirjutas:  Piiblis esitatud VABA TAHE on täiesti omal kohal. Kuid seda mõistetakse mittereligoossete indiviidide poolt just valesti. Probleem tekib siis kui tuleb kõneks inimese predestinatsioon ehk pääste viimseks päevaks. Ilmutusraamatu põhjal jagatakse inimkond kaheks, need kes usuvad (credentes) ega ole oma uksu kuritarvitanud - need päästetakse hukatusest. Teine pool, paganad (paganorum) lähevad hukatusse. Nüüd mittereligoosne inimene küsib ja tahab end kui õigustada, et kui "teie Jumal on hea," siis miks ta laseb minna ühel osal inimestest hukatusse? Ja siit see vaba tahte definitsioon: Jumal on andnud inimesele vaba tahte. Inimese võimuses on taganeda Jumalast ja kui ta eitab Jumalat, seda teeb ju vabast tahtest, siis mitte Jumal ei saada teda hukatusse vaid ta valib selle tee endale ise.

Mulle tundub, et see ei ole päris vaba tahe, sest vaba tahe oleks siis, kui inimene ei tea mis valikud tal on ja selle sees, sisemise taju järgi valib ta. Kuna Piibel annab teada kõigile, et on kaks valikut, siis inimene võib valida mitte Jumala, vaid soovi mitte hukatusse minna.

(17-05-2015 20:01 )Wilholmensis Kirjutas:  Jumalikku tarkust ei võeta vastu kahel põhjusel: inimene on kas liiga loll või liiga kuri.

Tsitaat:Avaldan "mulgi" pika kommentaari ühele artiklile .

Kogu progressiivne inimkond , nagu meile räägitakse , võttis täiesti loomulikult vastu geid , nende subkultuuri , nende reeglid sõlmida abielusid , lapsendada lapsi ja propageerida enda seksuaalset orientatsiooni koolides ja lasteaedades . Meile räägitakse , et kõik see on – loomulik asjade käik . Meile valetatakse !
Vale „Loomulikust asjade käigust“ lükkas ümber ameerika sotsioloog Joseph Overton , kirjeldades mehhanismi , kuidas muudetakse suhtumist kunagi selle ühiskonna jaoks kehtinud printsipiaalsetesse küsimustesse . Lugege see kirjeldus läbi ja saab selgeks , kuidas legaliseeritakse homoseksualism ja samasoo abielud . Saab ilmselgeks , et töö pedofiilia ja intsesti legaliseerimisel saab olema Euroopas juba lähiaastatel lõpule viidud . Nagu ka muideks laste eutanaasia .
Mida veel on võimalik sealt meie maailma välja tirida , kasutades Overtoni poolt kirjeldatud tehnoloogiat ? See töötab tõrgeteta .
Joseph P. Overton (1960-2003) ühiskondliku poliitika keskuse Mackinac Center vanem viitsepresident Hukkus lennukatastroofis . Formuleeris mudeli - ühiskondliku arvamuse muutmine ettekujutatud probleemist . Tema surma järgselt sai mudel nimeks „ Overtoni Aken “ . Joseph Overton kirjeldas , kuidas ühiskonnale täiesti vastuvõetamatud ideed olid ühiskondliku põlguse solgitünnist välja tõstetud , puhtaks pestud ja lõppude - lõpuks , seadusandlikult kinnitatud .
Kooskõlas Overtoni võimaluste Aknaga , on igal probleemil , või ideel ühiskonnas , olemas oma nn. võimaluste aken . Selle akna piires võidakse , või mitte , seda ideed arutada , avalikult toetada , propageerida , püüda seda seadusandlikult kinnitada . Akent liigutatakse , muutes sellega võimaluste piire , „mõeldamatu“ , st. ühiskonna moraalile täiesti vastuvõetamatu , täielikult välistatud staadiumist , staadiumini „aktuaalne poliitika“ , st . juba laialt arutletav , massiteadvusega vastuvõetud ja seadustes kinnitatud .
See pole mitte ajupesu , kui niisugune , vaid palju peenem tehnoloogia . Efektiivseteks teeb nad järje-kindel , süsteemne kasutamine ja mõjutamise fakti enese märkamatus ühiskonna - ohvrile .
Allpool lahkan ma näidete toel , kuidas samm-sammult hakkab ühiskond algul arutlema millestki vastu-võetamatust , seejärel lugema seda kohaseks , aga lõpuks lepib uue seadusega , mis kinnitab ja kaitseb kunagi ühiskonnale täiesti vastuvõetamatut .
Võtame näiteks midagi täiesti kujuteldamatut . Näiteks , kannibalism , st . ideed , legaliseerida kodanike õigust üksteist süüa . Piisavalt räige näide ?
Kuid kõigile on ilmselge , et kohe nüüd (2014 a.) , pole võimalusi kannibalismi propaganda realiseerimiseks – ühiskond tõuseks tagajalgele . Selline situatsioon tähendab , et kannibalismi legaliseerimise probleem asub võimaluste aknas nullstaadiumis . Overtoni teooria järgi nimetatakse seda staadiumi „mõeldamatuks“ . Modelleerime nüüd , kuidas see mõeldamatu saab realiseeritud , läbides kõik võimaluste akna staadiumid .

TEHNOLOOGIA
Veelkord kordan , Overton kirjeldas TEHNOLOOGIAT , mis lubab legaliseerida mistahes ideed .
Pöörake tähelepanu ! Ta ei pakkunud kontseptsiooni , ei formuleerinud mingil moel omi mõtteid – ta kirjeldas töötavat tehnoloogiat . St. Sellist tegevuste järjestust , mille täitmine viib vältimatult soovitud tulemusele . Inimühiskondade hävitamise relvana võib selline tehnoloogia olla tuumapommist efektiivsem .
Kannibalismi teema on ühiskonnas veel täiesti vastuvõetamatu . Sel teemal pole soovitav arutleda ei meedias , seda enam korralikus seltskonnas . Seni on see mõeldamatu , absurdne , keelatud ilming . Seoses sellega , Overtoni akna esimene liigutus – viia kannibalismi teema mõeldamatu faasist radikaalse faasi .
Meil on ju sõnavabadus ? No miks siis mitte rääkida kannibalismist ? Üldiselt on teadlastele ette nähtud rääkida kõigest – nendele ei eksisteeri keelatud teemasid , nad peavad kõike tundma õppima . Aga kui asi on nii , siis kutsume kokku etnoloogilise sümpoosiumi teemal „Eksootilised kombed Polüneesia suguharudes “ . Arutleme sellel ainese ajalugu , viime ta teaduse masinavärki ja saame kannibalismist autoriteetse arvamuse fakti . Näete , osutub , et inimeste söömisest võib eelarvamus-teta rääkida , jäädes seejuures justkui teadusliku respektaabluse piiresse .
Overtoni Aken juba liikus . St. Juba on täheldatav positsioonide ümbervaatamine .
Sellega on tagatud ühiskonna leppimatu eitusega suhtumise üleminek palju positiivsemale suhtumisele .
Samaaegselt teaduslähedase diskusiooniga , peab tingimata ilmuma mingi „Radikaalsete kannibalide ühendus“ . Ja las see olla esindatud vaid internetis – radikaalseid kannibale märgatakse tingimata ja tsiteeritakse kõigis vajalikes meedia vormides .
Esiteks , see on veel üks fakt väljaütlemistest . Ja teiseks , epateerivad jätised sellisest spetsiaalsest genesisest on vajalikud loomaks radikaalse hirmutise kuvandit . Need saavad olema „halvad kannibalid“ , vastukaaluks teisele hirmutisele – „fašistidele , kes kutsuvad üles põletama tuleriidal mitte enda sarnaseid“ . Kuid hirmutistest vähe edaspidi . Alustuseks on piisav trükkida jutustusi sellest , mida arvavad inimeste söömisest briti teadlased ja mingid radikaalsed heidikud teisest tõust.
Overtoni Akna esimese liigutuse tulemus : Vastuvõetamatu teema viidi ringlusse , tabu desakraliseeriti , toimus probleemi ühemõttelisuse lagunemine – loodi „hall tsoon“ .

MIKS KA MITTE ?
Järgneva sammuga liigub Aken edasi ja viib kannibalismi teema radikaalsest tsoonist võimalikkuse tsooni . Selles staadiumis jätkame „teadlaste“ tsiteerimist . Ei saa ju ära pöörduda teadmistest ? Kannibalismist . Igaüks , kes keeldub sellest arutlemast , peab olema märgistatud silmakirjaliku ja võltsvaga nimetusega .
Mõistes hukka võltsvagadust , on tingimata vajalik välja mõelda elegantne nimetus kannibalismile .Et igasugused fašistid ei julgeks teisitimõtlejatele kaela riputada täht „K“ -ga seotud omadussõnu .
Tähelepanu ! Eufemismi loomine – see on väga tähtis moment . Mõeldamatu idee legaliseerimiseks on hädavajalik selle tegeliku nimetuse vahetus .
Enam pole kannibalismi . Nüüdsest nimetatakse seda , näiteks , antropofaagia . Kuid ka see termin asendatakse juba varsti , tunnistades , et ka see määratlus on solvav .
Uute nimetuste väljamõtlemise eesmärgiks on viia probleemi sisu eemale selle tähistusest , rebida sõnavorm lahti selle sisust , jätta oma ideoloogilised vaenlased ilma keelest . Kannibalism muundub antropofaagiaks , seejärel antropofiiliaks , sarnaselt sellele , kuidas kurjategija muudab nimesid ja passe . Paraleelselt nimemängudega toimub toetuspretsedendi loomine – ajaloolise , mütoloogilise , aktuaalse , või lihtsalt väljamõeldud , kuid peamine – legitiimse . See leitakse , või mõeldakse välja , kui „tõestus“ sellele , et antropofiilia võib põhimõtteliselt olla seadustatud .
„ Meile palju lähedasematel kristlastel , seda enam , on antropofiiliaga kõik kõige paremas korras ! Siiamaani joovad nad verd ja söövad oma jumala ihu rituaalselt . Te ju ei süüdista kristlikku kirikut milleski ? Ja kes te üldse sellised olete , k......t teid võtaks ? „ Selle etapi bakhanaali peamine ülesanne – kasvõi osaliselt viia inimeste söömine välja kriminaalvastutusest. Kasvõi korraks , kasvõi mingiks ajalooliseks momendiks .

NII ONGI VAJA
Peale seda , kui on loodud legitimeeriv pretsedent , ilmub võimalus Overtoni Akna liigutamiseks võimaluste tsoonist ratsionaalsuse tsooni . See on kolmas etapp . Milles lõpetatakse ühtse probleemi purustamine . „ Inimeste söömise soov on inimestesse geneetiliselt sisse kodeeritud , see on tema loomuses „ , „Vahetevahel on hädavajalik süüa inimest , on olemas määramatud asjaolud“ , „ On inimesi , kes soovivad , et neid süüakse“ , „ Antropofiile provotseeriti!“ , „Keelatud vili on alati magus“ , „Vaba inimene omab õigust otsustada , mida ta sööb“ , „Ärge peitke informatsiooni ja las igaüks mõistab kes ta on – antropofiil , või antropofoob „ , „ Aga kas on antropofiiliast kahju ? Selle vältimatus pole tõestatud“ .
Ühiskonna teadvuses luuakse kunstlikult probleemi eest „lahinguväli“ . Äärtele paigutatakse hirmutised – spetsiaalsel moel ilmunud kannibalismi radikaalsetest toetajatest ja radikaalsetest vastastest . Reaalsetest vastastest – st. Normaalsetest inimestest , kes ei soovi jääda ükskõikseks inimsöömise probleemile – püütakse pakkida hirmutiste hulka ja panna nad radikaalsete vihkajate nimekirja . Nende hirmutiste roll – aktiivselt luua hullude psühhide kuvand – agressiivsed , fašistlikud antropofiilia vihkajad , kes kutsuvad üles inimsööjaid , juute , kommuniste ja neegreid elusalt põletama . Meedia juuresolek kindlustab kõigile loetletuile , peale reaalsete vastaste , legaalsuse . Sellise asjade käigu juures , need ise , nn. antropofiilid jäävad justkui hirmutiste vahel keskele , „mõistuse territooriumile“ , kustkohast kogu paatosega „inimlikkus ja terve mõistus „ arvustavad „ igat masti fašiste“ . Sellel etapil tõestavad „teadlased“ ja ajakirjanikud , et inimkond on kogu oma ajaloo jooksul aeg-ajalt söönud üksteist ja see on normaalne .Nüüd võib antropofiilia teema viia ratsionaalsuse tsoonist üle populaarse kategooriasse . Overtoni Aken liigub edasi .
Kannibalismi teema populariseerimiseks on hädavajalik sellele toetus popp-kontingendi poolt , seostades seda ajalooliste ja mütoloogiliste isiksustega , aga võimalusel ka kaasaegsete meediapersoonidega . Antropofiilia tungib massiliselt uudistesse ja jutusaadetesse . Inimesi süüakse laiatarbe filmides , laulude sõnades ja videoklippides .Üht populariseerimise võtet nimetatakse „ Vaata ümberringi!“ , „Kas te siis ei teadnudki , et üks tuntud helilooja – seesama ? ....on antropofiil.“ , „ Aga üks kõigile tuntud poola stsenarist – oli kogu elu antropofiil , teda isegi jälitati selle eest. „ , „Aga kui palju neid psühhidena kinni istusid ! Kuipalju miljoneid maalt välja saadeti , ilma kodakondsuseta jäeti! ....Muuseas , teile on tuttav Leedi Gaga uus klipp „Eat me baby“?
Antud etapil viiakse töödeldav teema TOPP-i ja see hakkab autonoomselt end massimeedias , šhoubisnesis , poliitikas taastootma . Teine efektiivne võte : probleemi olemus leierdatakse aktiivselt informatsiooni operaatorite ( ajakirjanike , telesaadete juhtide , ühiskonna juhtide , jne.) poolt läbi , lõigates diskussioonidest välja spetsialistid . Seejärel , momendil , kui kõigil hakkas juba igav ja probleemi arutlus sumbus tupikus , ilmub spetsiaalsel kombel välja valitud professionaal ja räägib : „ Härrased , tegelikult pole asjad hoopiski nii . Ja asi on hoopis selles , mitte teises , ning on vaja teha seda ja toda – ja annab sel ajal küllaltki kindla suuna , mille tendetslikus on „Aknaga“ ette antud . Legaliseerimise pooldajate õigustamiseks kasutatakse kurjategijate inimlikustamist , luues neile positiivset kuvandit mis ei haaku kuriteo iseloomuga . „ Need pole ju loomeinimesed . No sõi naise ära ja mis siis ? „ , „ Nad armastavad siiralt oma ohvreid . Sööb , tähendab armastab ! „ , „ Atropofiilidel on kõrgeim IQ ja kõiges muus hoiavad nad kinni rangest moraalist“ , „ Antropofiilid on ise ohvrid , elu sundis neid“ , „ „ Neid kasvatati nii“ jne. Sellised väljakeerutamised on tok-šhoude soolaks . „ Me räägime teile traagilise armastuse ajaloo ! Ta soovis temakest ära süüa ! Aga temake vaid soovis olla söödud ! Kes oleme meie , et neid hukka mõista ? Vahest on see – armastus ? Kes te olete sellised , et astuda armastuse teele ette ?!“

MEIE OLEME SIIN VÕIM
Viienda Overtoni Akna liikumise etapini jõutakse , kui teema on kuumutatud võimaluseni viia see üle populaarse kategooriast aktuaalse poliitika kategooriasse . Algab seadusandliku baasi ettevalmis-tamine . Võimu juures olevad lobistide grupeeringud konsolideeruvad ja väljuvad varjust . Trükivalgust näevad sotsioloogilised küsitlused , mis justkui kinnitavad suurt kannibalismi toetajate protsenti . Poliitikud hakkavad veeretama proovipalle avalikel kõnedel selle teema seadusandlikuks kinnitam-iseks . Ühiskonna teadvusse sisestatakse uus dogma - „inimeste söömise keelamine on keelatud“ .
See on liberalismi firmatoit – tolerantsus , kui keeld tabule , keeld paranemisele ja hoiatus ühiskonnale hukatuslikest kõrvalekalletest . Viimase Akna liikumise etapi ajal „popolaarsest“ „aktuaalsesse poliitikasse “ on ühiskond juba murtud . Tema kõige elavam osa püüab kuidagi vastu tõrkuda veel hiljaaegu mõeldamatute asjade seadusandlikule kinnitamisele . Kuid tervikuna on ühiskond juba murtud . Ta juba leppis kaotusega . On vastu võetud seadused , muudetud (lammutatud) inimese eksistentsi normid , edasiste arutlustega veereb see teema koolideni , lasteaedadeni , mis tähendab , et järgnev põlvkond kasvab hoopis ilma ellujäämise šansita . Nii oli pederastia legaliseerimisega (nüüd nõuavad nad , et neid geideks nimetataks) . Nüüd , meie silme all , legaliseerib Euroopa intsesti ja laste eutanaasia .

KUIDAS LAMMUTADA TEHNOLOOGIA
Overtoni kirjeldatud võimaluste Aken liigub kergemini tolerantses ühiskonnas . Sellises ühiskonnas , milles puuduvad ideaalid ja nagu tagajärg , pole selget hea ja halva piiritlust. Te soovite rääkida sellest , et teie ema - on libu ? Soovite sellest trükkida ettekande ajakirjas ? Laulda laulu . Lõppude lõpuks tõestada , et libu olla – see on normaalne ja isegi vajalik ? See ongi ülalpool kirjeldatud tehnoloogia , mis toetub kõikelubatavusele. Pole tabusid . Mitte midagi püha . Puuduvad sakraalsed mõisted , milliste arutelu keelatud , aga nende poriga loopimine lõigataks viivitamatult läbi . Kõike seda pole . Kuid mis on ? On nn. Sõnavabadus , muudetud inimsusestatuse vabaduseks . Meie silme all , üksteise järel , eemaldatakse ühiskonda enesehävitusest piiravad raamid. Nüüd on tee sinna valla . Sa arvad , et üksikisikuna ei suuda midagi muuta ? Sul on täielikult õigus , üksikult ei suuda inimene mitte kuraditki . Kuid sa oled kohustatud jääma inimeseks . Aga inimene on võimeline leidma lahenduse igale probleemile . Ja mida ei suuda üks – teevad ühise idee nimel ühinenud inimesed.

Tsitaat:Tunnustades Mikk Pärnitsat olete ise sellele alla kirjutanud, Kersti Kaljulaid!

Ja kõik komisjoni liikmed, kes selle preemia määrasid – Alari Rammo, Anu Leps, Kadri-Ann Lee, Kati Arumäe, Kristel Siitam-Nyiri, Kristiina Luht, Mikk Granström ja Urmo Kübar. Ja kõik, kes on nende päevade jooksul Pärnitsat õigustanud. Te kõik olete selles tekstis kaasosalised.

Kas sellist Eestit me tahtsime?
Kas tõesti on sõna NII vaba???!!!

***
Lugege seda alljärgnevat lingil avanevat omal vastutusel. Ning palun ärge sõnumitoojat - mind selle siia postitamise pärast hukkama asuge. Kui kedagi hukkate, siis ikka autorit, eks. See on tema "looming," mitte minu. Ning tema on selle avalikuks teinud, mitte mina.

Nii. Loodan, teis oli mehisust ja te lugesite lingil olevat.

Siin on hagi esitamiseks materjali piisavalt. Ja kui see hagi kohtus vett peab, oleks ka Pärnitsa idealiseerimistel kriips peal. Sisuliselt oleks see kohtumõistmine ka presidendi üle, kes leidis, et sellise läbinisti vägivaldse sopateksti autor väärib presidendi vägivallaennetuse auhinda.

On aga Malle Pärnal piisavalt jaksu ja tahtmist see kohtuskäik ette võtta? Ma loodan, et on. See oleks tema missioon, et meie mentaalne kliima saaks puhtam ja mürgivabam. See protsess poleks vaid Malle Pärna isiklik asi. See oleks kõigi meie heas tahtes normaalsete inimeste asi.

Võtan siinkohal maha ka ühe võimaliku argumenti, mida Pärnitsa ja presidendi kaitseks tahetakse ilmselt tuua:

Et selle rõveduste lasu Malle Pärna aadressil saaks kunstiks nimetada ja selle autorit kunstnikuks pidada - ma arvan, see on ette välistatud. Kui kohus sellisele positsioonile asuks, siis oleks iga ropendamine ja rõvetsemine kellegi üle vaid puhas ja puutumatu kunst. Lausa püha loomeakt. Ja see vabastaks kõik ropendajad ja rõvetsejad ette vastutusest oma rõvedate tegude eest. Mis on aga mõeldamatu.

**
NB! - kui jagate seda postitust, vaadake, et te üksnes selle rõveduse linki ei jaga. Kui jagate vaid linki, siis te olete selle rõveduse levitaja ja samaväärne selle autoriga. Ja vastavalt mulle edasisteks suhtlemistes teiega siin välistatud.

***
Dec 13, 2019 at 12:14 AM
Malle Pärn: Correcting

Malle lõi korteriukse kinni ja pani veel lukku. Teab, mis narkomaanid alevikus luusivad. Uudistes näitas, et nad on igal pool. Soolaleivaputka neile paras! Piinadele mõtlemine ajas alati natuke niiskeks. Võtab bareti peast ja istub taburetile, kilpkonnanahast jalad laiali. Sealt paistab suur koobas, milles tudub karvane karumõmm. Kohale jookseb Jossu, hundikoeraverd krants. Kas perenaine silku tõi? Tõi muidugi!

“Oota, metsaline, las ma puhkan jalga,” käratab Pärn. Sisimas koera tähelepanu talle meeldib. On alles peigmees sihuke! Koer kastreerimata, kerad tillerdavad lõbusasti siia-sinna. Nohisedes tõstab vanamutt end püsti ja võtab palitu seljast. Paneb koti kiludega lauale ja need valguvad ebamääraselt laiali nagu tema paks perse. Võtab kala välja ja õrritab koera: “Hu-huh, meeldib jah? Meeldib see lõhn? Ai Jossu, mis sa viskad silma. Kuradikene selline!”

Pistab silgukala endale putsiauku, lükkab näppudega takka. Libe kalake läheb vitus puruks, kuid Malle nobedad näpud topivad karukoopasse kõik uimed ja lõpused. Vitt soomustest läikimas, toetub ta lauale ja hoiab oma reumahaigeid koletisejalgu laiali.

“Joos-su, Joos-su,” haliseb Malle hellalt nagu kutsuks lapselast Põlva Selveri ukse eest koju. “Joos-su, tule koju ära. Mul on sulle munavõileiba…”

Koerake lippab vanaeide jalge vahele ja hakkab isukalt vittu lakkuma, kui Pärn samal ajal suletud silmade väreldes REM-une lähedases mõnuseisundis vaimusilmas komsomoli grupikaid läbi elab. Tadziki külalisorkester kepib Mallet igasse auku, eemal mängib pedest tromboonimängija purjuspäi kurvalt “Internatsionaali”. Koer näksab vitukarvadest ja Malle klõpsatab minevikust välja, lööb koera õelalt vastu koonut.

“Ei saa rohkem, murjam. Ei saa!”

Kile on see kiimane, aga käima tõmmatud hääl. Pensipäev oli käes, pensipäeval ostis Malle kilu ja viina. Kiluvituga keldrikorruse Petsi juurde minnes kannab Malle alati pudelit viina kaasas. Vetsupaberit ka. Seda on ostetud terve kamalutäis (pakis kaks rulli tasuta). Lööb kondise rusikaga ukse peale.

Katlakütjana töötav Peeter on invaliid, vaene ja kõrivähiga. Pikema jututa krutib Malle pudelilt punni pealt ja annab 48-aastasele mehele juua. Peeter on juba purjus, sest käes on invapensi päev. Jalad tolknevad ratastoolil kasutult ja lõbusalt. Malle kisub kleidi seljast ja viskab sibulahaisulise ürbi maha kassikusese betoonpõranda peale.

“Oiiiii-i, sant. Keppi saab või?”

Peeter pilgutab uniselt silmi, tema peas on kõik 1979. aasta kombainiõnnetusest üks pikk koshmaar. Malle hõõrub samal ajal haamripidemega oma kasutut, elujõuetut vittu. Kõikjal on kivisüsi, siin-seal pikutavad haiged tänavakassid. Malle läheb veel rohkem kiima, kui haamripidemest pind vittu torkab.
Tõstab kannatamatult sandi ratastoolist püsti ja viskab kiiritusravist kõhnaks jäänud idioodi kõhuli madratsile. Külmkapis on margariini, milles natuke tilli ja porrulauku. Määrib oma karvase naiserusika kokku ja kisub teisega sandil dresse jalast. Hakkab talle näppe perse suruma ja peast luulet tsiteerima:

“See maailm, mis elab sinus,
mis sinuga ühte loodi,
on sama vana kui sina
ja veidi su enda moodi.”

Vähihaige sant Peeter laliseb ja leelutab jõuetult, silme ees kangastumas surnud poeg ja luhtaläinud elu. Malle tsiteerib luuleheeroseid, kui kaks nukki sandi persesse libiseb. Rammib edasi, vitul soomused läikimas kui litrid litsi kleidil.

“Ja maailm enam ei mahu
su sülle sooja ja varju.
Nii on see ikka olnud,
miks siis sa veel ei harju?”

“Ääää-ää… ääÄÄÄÄ!”

Pärna margariinirusikas tungib Peeteri pesemata perseauku ja hakkab seal sorima. Lükkab endale haamrivarre vittu ja laseb silme eest läbi pilte surnud koertest, AIDSipatsientidest ja Pushkinist. Peeteri sitt määrib käe küünarnukkideni.

“Kuradi vähihaige sant, sa mul siin situd,” köhatab higine Malle ja lööb mehele haamriga vastu sabakonti. “Kuradi sant! Kurrradi sant!”

Haamer tabab Peetri ihu ja teeb häält nagu märg kalts vastu kirikuseina. Malle buldoginäo voldid võdisevad ja värisevad, roiskuvast suust tilgub vanainimese ila. Vikerraadio õnnisoovisaate taustal lamab Peeter Mallega kassiuriinis ja vähiravi lahjas sitas. Vana naine tõuseb ägisedes püsti ja pühib kätt kasside vastu puhtaks. Mitmed neist on surnud. Peeter on sadist, kes kägistab alles jäänud ihuliikmetega loomi surnuks.

“Mine tööle, sant,” möirgab Malle kirehoos ja lööb katlakütjat jalaga, nii et vildist suss lendab kusagile kassiliiva kottide taha. Mees laliseb, nagu laps. Malle pistab talle pooliku pudeli tagurpidi perse ja tormab välja, korraks maha sülitades ja siis sitast kätt nuusutades. “Nüüd on vaim pääl, nüüd on pääl!”

Oma korterisse jõudnud, kargab koera manu ja käperdab ilma pikema sissejuhatuseta kutsa mune ja manipuleerib peenisega. Koer niuksatab, munn ärkab ellu.

Malle ajab oma reumase keha põlvili ja ila määrib põrandat. Koer ronib pikema jututa selga ja hakkab kargama. Nagu loobiks tikke vulkaani sisse, nii kaob koera munn Mallesse.

“Ööh-ääh…”

Koeral on ees sama loll ilme, kui omanikulgi, keel ripakil ja pilk tuhm. Küüned kriibivad Malle paksu vanurinahka, maksaplekilt tilgub paksu verd. Mõlemad inisevad ja mutt ajab käed põrandale laiali.

“Äää-ää…

"et kõike ei saagi võtta,
et kõike ei saagi anda,
et vabadus on ja valu,
mis tuleb sul endal kanda!”

Koer purtsatab Mallele vitukarvadele, alludes näiliselt evolutsiooniliselt võimatule kavaluse taktikale mitte riskida sellise seniilse pasatükiga paljunemisega. Jossu saba jalgevahel, jääb Malle üksi elutoa põrandale mõmisema. Lamab hea kaks minutit, tissid tühjade kilekottidena kehal pikutamas. Esimene ratsionaalne mõte ütleb, et vaip on tolmune.

Püsti tõustes valib Steinfeldti numbri.

“TERE! MALLE SIIN! TULEN MEELEAVALDUSELE! AGA MUL ON SELLINE KÜSIMUS, KAS ME NEID LASTEKODU NARKOMAANILAPSI SAAME NUSSIDA VÕI? MIDA? PANE SAUN KÜDEMA!”

Hiljem hakkab ETV ja nii see päevake õhtusse veereb.

Seniilne mutt.
Allikas:
https://www.facebook.com/mida.iganes.3/posts/2832643943508054

Tsitaat:Kuhu me küll jõudnud oleme ...
Poleks seda postitanud,kuid las kõik teavad mis inimesed on siin maal nüüd ausees.

Pärnitsa luulet " Ma tahaks teha,
et kõik armastaksid munni ja imeksid munni
ja armastaksid vittu ka, ja seda lakkuda
siis kõik poisid oleksid ka peded ja tüdrukud ka
kõik päevad oleksid siis reeded, aga munadega
ma tahaks teha,
et kõik oleks pilves ja putsis, ja sõjast on pohhui
sõjaväe väravas suudlevad kaks noormeest
üks teisega naljatledes hüvasti jätab “tsau pursui”
ja petab kapteniga siis dushi all me riigi eest
ma tahaks teha,
et õnne 13 oleks õuduslugu lastele riigist,
mis võib veel päriselus jätkuda kui noorel kannatus ei taha katkeda
alma sa vana putsis lits, su müüme tütretega neegritele iirist,
ma geenipanka täiustaks ta musta munni valge jobiga
ma tahaks teha,
stalini kloonide armee, kes elaks vallavalitsuse hoonetes
nad armastaksid kõiki eestlasi ja venkusid ka
me kõik kepiksime paugubasseini soolastes vetes
kuni mdma saab otsa ja viitsimine sellega
ma tahaks teha,
et su tütar pääseb välismaale araablasega elama
ja pojast saab naftamagnaadi treialioskusega armuke
säästumarket ja riigitelevisioon, kõik kokku mulgimaa fukushima
ja kokku panna seesama verbaalne tactical nuke
vaata ma teengi

Allikas: https://www.facebook.com/groups/Naljaviluks/?multi_permalinks=2362235850752463&comment_id=2362281444081237¬if_id=1598013301190265¬if_t=feedback_reaction_generic&ref=notif

(26-08-2020 15:56 )xcad Kirjutas:  Overtoni akent ei või kohe liiga lahti teha, ikka tasa - targu. Puratiina aga avas lolluste akna täiesti. See mikk - pede ei oma iseenesest tähtsust, sest haigeid on teisigi ja kindlasti leiaks veelgi lollakama "kirjaniku" (kui ikka väga otsida!). Peamine sõnum on, et selline on temale eeskujuks ja see talle värdjale meeldib, tema maitse.....presidenti mõtlen. Mis rahvas mõtleb sellest pohh.

(26-08-2020 16:03 )Eithea Kirjutas:  

(26-08-2020 15:56 )xcad Kirjutas:  Overtoni akent ei või kohe liiga lahti teha, ikka tasa - targu. Puratiina aga avas lolluste akna täiesti. See mikk - pede ei oma iseenesest tähtsust, sest haigeid on teisigi ja kindlasti leiaks veelgi lollakama "kirjaniku" (kui ikka väga otsida!). Peamine sõnum on, et selline on temale eeskujuks ja see talle värdjale meeldib, tema maitse.....presidenti mõtlen. Mis rahvas mõtleb sellest pohh.

Jah , täiesti sinuga nõus. Ei jõua ära imestada, et selline on president.

(27-08-2020 00:41 )Vesilik Kirjutas:  Pole viga kui kohalik radikaal-kristlaste-judaistide ususekt teda ära ei mürgita,lasevad mendid ta varsti kuskil Vabaduse väljakul maha nagu selle
https://www.postimees.ee/4294329/fotod-ja-videod-politsei-lasi-vabaduse-valjakul-noaga-vehkinud-mehe-maha
häppeningu kunstniku varemalt kes püüdis perfomanci https://innojairja.blogspot.com/2017/11/kas-jaanus-kaarmann-tegi-kunsti.html läbi viia seal ja midagi tõest jahus.
Noored ei ole veel lihtsalt aru saanud mis riigis nad elavad ja mängivad surmaga.
Kaur Kender anti ka kohtu alla oma naturaal olustikku kajastava sotsiaal- realistliku teose Untitled 12 eest.
Lihtsalt kohalikule vaimuhaigetest ja psühhopaatidest koosnevale ja ise ülimaid labasusi ja rõvedusi viljelevale gerontokraatiale ei meeldi kui neid ka läbi kunsti kuidagi kajastatakse.