Saksa ufouurija: tulnukad hõivasid NASA automaatjaama

Saksa ufouurija: tulnukad hõivasid NASA automaatjaama - Printerisõbralik versioon

+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Meedia ja kirjandus (/forumdisplay.php?fid=8)
+--- Foorum: Uudised (/forumdisplay.php?fid=37)
+--- Teema: Saksa ufouurija: tulnukad hõivasid NASA automaatjaama (/showthread.php?tid=1335)

Saksa ufouurija: tulnukad hõivasid NASA automaatjaama - djfreeze - 13-05-2010 15:32

Saksa ufoeksperdi sõnul hõivasid tulnukad USA kosmoseagentuuri NASA mehitamata automaatjaama Voyager 2.

Hartwig Hausdorfi arvates püüavad tulnukad selle abil Maaga kontakti saada, kirjutab Bild.

Voyager 2 olevat hakanud imelikke ja arusaamatuid signaale saatma.

Voyager 2 on muusika ja 55 keeles tervitustega lindistus, seda igaks juhuks, kui mõne teise planeedi olendid peaksid automaatjaama leidma.

«Selle aasta aprillis hakkas meie Päikesesüsteemi äärealal olev automaatjaam saatma kummalisi signaale, mida NASA uurijad ei ole võimelised dekodeerima,» lausus sakslane.

Hausdorfi arvates on keegi automaatjaama kas uuesti programmeerinud või siis on see tundmatute kosmiliste olendite kätte langenud.

Voyager 2 lähtuval signaalil kulub Maale jõudmiseks 13 tundi.

NASA teadlaste sõnul püüavad nad jõuda jälile, mis probleem Voyager 2-l on.

NASA esindaja ei soovinud Hausdorfi väidet kommenteerida. Küll aga kinnitati, et probleemi põhjus võib olla automaatjaama pardaarvutis.

Voyager 1 ja Voyager 2 saadeti välja 1977. aastal uurimaks Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Need kaks on praeguseks inimkätega valmistatutest kõige kaugemal kosmoses asuvad objektid.

Voyager 1 on Maast 13, 6 miljardi kilomeetri kaugusel. Varsti jõuab see automaatjaam heliosfäärist tähtedevahelisse ruumi
http://www.elu24.ee/?id=262411

[Muudetud: 5-13-2010 djfreeze]

- Nielander - 13-05-2010 15:52

Tsitaat:Hausdorfi arvates on keegi automaatjaama kas uuesti programmeerinud või siis on see tundmatute kosmiliste olendite kätte langenud.

Kas siis tõesti rohkem variante ta juhtumile välja ei suuda mõelda...?

- ekskavaator - 13-05-2010 16:08

yks täitsa hea võimalik seletus:
http://astroengineer.wordpress.com/2010/05/12/voyager-2-has-flipped-its-bit/

üleüldse ka väga huvitav blogi:
http://astroengineer.wordpress.com/

s.

- T11ger - 14-05-2010 07:55

Mulle nii meeldis selle blogi automaatne tõlge chrome poolt, et panen ka teile vaatamiseks:

- Phrase - 14-05-2010 17:48

Voyagerid saadeti kosmosesse, nagu esimeses postituses öeldud, seitsmekümnendatel. Vaevalt, et see nüüd järsult tulnukate poolt kaaperdatud on. KUI see oleks midagi väga ekstreemset tagasi saatma hakanud, teeks NASA midagi selle koha pealt, ma arvan. Kas siis midagi saata kosmosesse ei saa, mis teeks kindlaks, mis seal tegelikult toimub? Ise arvan, et Voyager on lihtsalt väikse tähetolmu üledoosi saanud... Bleh

[Muudetud: 5-14-2010 Phrase]

- Savipats - 14-05-2010 19:03

Taaskord arvan, et see "bit flip" on kõige tõenäolisem seletus asjale. Kosmoses on igasuguseid tundmatuid kiirgusi ja asju (isegi Apollo 11 piloodid olevat väidetavalt vist näinud mingeid imelikke valgeid sähvatusi ajal, mil nad kuul olid. See oli vist seletatud mingi kiirugsega, mis läbistas nende silmi), mis võivad kõik vabalt seda põhjustada.. näiteks "solar flare" võib kahjustada satelliite jms, kui mingi 30 aastat vana Voyager seal millegagi pihta saab siis on mingid tagajärjed garanteeritud + sel NASA teadlasel (AstroEngineer) oli juba selline tuttav juhtum minevikust võtta.

Ufoloog oli kohe valmis pakkuma, et tulnukad on voyageri kaaperdanud - teadlane oleks ehk leidnud mõne tõenäolisema seletuse, enne kui meediasse mingit tulnukate kontakti juttu puhuma läheb. Oleks siis vähemalt mingi reaalne sõnum tulnud, mis oleks lahti suudetud kodeerida.. pakun, et kui see info lahti kodeeritakse saadakse teada midagi sellist, et "Voyager 2 speed: stable" vms..

- Leena - 14-05-2010 19:33

Arvestades 1977 aastal tehtud arvutit siis...(Voyager 2 olevat hakanud imelikke ja arusaamatuid signaale saatma.
)...on tegu pigem tehnilise rikkega. Voyageril oli vist mitu pardaarvutit. Osa tegeles juhtimisega, osa mingisuguse info kogumisega mis edastatakse maale. Koguvõimsusega umbes praegune tavaline lauakalkulaator. OK. Võimalik, et veidi kobedam kalkulaator. Huvitav mis meedial oli muusika? Kolmetollisel flopil? CD jaoks oli veidi vara. Vaevalt, et see flopy veel loetav on. Kui tegemist oleks tõesti tulnukatega siis nad ei kasutaks Voyageri ühenduse võtmiseks vaid kasutaksid oma enda saatjaid mis iganes info edastamiseks samal sagedusel. Kui nad seda ei suudaks siis ei suudaks nad ka Voyageri näppida. Eriti arvestades Voyageri praegust liikumist vastu uutele tundmatutele avarustele.

Viktoriiniküsimus: Miks on Voyager 1 ja Voyager 2 praegu erineva kaaluga?

- nokitseja - 15-05-2010 00:02

Tsitaat:Algselt postitas Savipats
Taaskord arvan, et see "bit flip" on kõige tõenäolisem seletus asjale. Kosmoses on igasuguseid tundmatuid kiirgusi ja asju (isegi Apollo 11 piloodid olevat väidetavalt vist näinud mingeid imelikke valgeid sähvatusi ajal, mil nad kuul olid. See oli vist seletatud mingi kiirugsega, mis läbistas nende silmi), mis võivad kõik vabalt seda põhjustada.. näiteks "solar flare" võib kahjustada satelliite jms, kui mingi 30 aastat vana Voyager seal millegagi pihta saab siis on mingid tagajärjed garanteeritud + sel NASA teadlasel (AstroEngineer) oli juba selline tuttav juhtum minevikust võtta.

Maapealne juhtum 286-te ajastu algupoolelt kui mingi hulk tolleaegseid PC-sid juba ka meie okupatsioonitsoonis elektrit tarbis.
Suures kolmekorruselises, kahe tiivaga majas olid ühel hommikul kõik ühes tiivas asunud PC-tüüpi arvutid lihtsalt lolliks läinud.
Nii need, mis olid öösel töötanud kui ka need, mis olid olnud välja lülitatult.
Kaotsi olid läinud arvuti käivitamiseks ja tööks vajalikud andmed patareitoitel olevast mälust (slängis nn. CMOS).
Taastamise valulik osa oli arvutitele kõvaketaste taastutvustamine (automaatne tuvastamine polnud veel levinud).
Kuna füüsiliselt mingeid rikkeid polnud, siis ei osanud muud oletada kui et miski osakestevoog oli CMOS-mälu bitid nulli peetinud,
sest pärast vajalike andmete sissetoksimist oli kõik jälle ok.
Arvutid paiknesid alal umbes 9x8x11m (pikisuunas x risti majaga x vertikaalis).
Maja ise plekk-katuse ja puidust vahelagedega, keldripõrand teadmata paksusega betoonist.

Tsitaat:Ufoloog oli kohe valmis pakkuma, et tulnukad on voyageri kaaperdanud - teadlane oleks ehk leidnud mõne tõenäolisema seletuse, enne kui meediasse mingit tulnukate kontakti juttu puhuma läheb.

Muu jutt poleks tähelepanu äratanud wink

- nokitseja - 15-05-2010 00:34

Tsitaat:Algselt postitas Leena
Huvitav mis meedial oli muusika?

Kui pidasid silmas ajastut, siis:
1. metalltrumlitel (mänguasjad ja suveniirid plinn-plõnn muusikaga ;)
2. magnetlintidel
3. spiraalvagudega heliplaatidel. Neid, muide, toodetakse ikka veel :)

Tsitaat:Kui tegemist oleks tõesti tulnukatega siis nad ei kasutaks Voyageri ühenduse võtmiseks vaid kasutaksid oma enda saatjaid mis iganes info edastamiseks samal sagedusel. Kui nad seda ei suudaks siis ei suudaks nad ka Voyageri näppida. Eriti arvestades Voyageri praegust liikumist vastu uutele tundmatutele avarustele.

Jah ja ei.
Sanktsioneerimata näperdamisele, kui seda üldse kaaluda, oleksid ehk järgmised variandid:
1. täielik pimendus. Mõnikord vajalik, kuid on oht, et järgmised tehakse liiga head & vastupidavad.
2. osaline pimendus ehk kerge lolliks ajamine. Blokeerib mittesoovitavad andmed, kuid jätab
inimestele rõõmu teadmisest kui kaugele nende jublakas on võimeline jõudma ning ei sunni
uute tegemisel liigselt pingutama.
3. sõnumi saatmine näiteks intelligentsi prooviks: me oleme, me oskame. Aga kas te sellest üldse aru saate?

- Leena - 15-05-2010 08:17

Tsitaat:Algselt postitas nokitseja

Tsitaat:Algselt postitas Leena
Huvitav mis meedial oli muusika?
Kui pidasid silmas ajastut, siis:
1. metalltrumlitel (mänguasjad ja suveniirid plinn-plõnn muusikaga
2. magnetlintidel
3. spiraalvagudega heliplaatidel. Neid, muide, toodetakse ikka veel

Ei Ma pidasin silmas Voyagerile kaasa pandud muusikat.

Veel üheks meediaks kus muusikat saab hoida on noodivihik.

- nokitseja - 15-05-2010 09:50

Tsitaat:Algselt postitas Leena

Tsitaat:Algselt postitas nokitseja

Tsitaat:Algselt postitas Leena
Huvitav mis meedial oli muusika?
Kui pidasid silmas ajastut, siis:
1. metalltrumlitel (mänguasjad ja suveniirid plinn-plõnn muusikaga
2. magnetlintidel
3. spiraalvagudega heliplaatidel. Neid, muide, toodetakse ikka veel
Ei Ma pidasin silmas Voyagerile kaasa pandud muusikat.
Veel üheks meediaks kus muusikat saab hoida on noodivihik.

Parandus punktile 1 - plinn-plõnni jaoks kasutati/kasutatakse ka kettaid.

Voyager'i puhul räägitakse fonograafi-salvestusest 12-tollisel kullatud vaskplaadil ehk siis variandist 3 metallist kandjal
(kujundlikult heliplaadi pressvormi negatiiv).

Kirjutusviisist pole ametlikul veebilehel juttu ja kuna sinna on koos muusika ja Maa 55 keele näidistega salvestatud ka pilte,
siis pole välistatud digisalvestus, tehnoloogia oli olemas. Juttu pole ka sellest, et mahamängija kaasas oleks, seega peab
igal juhul olema kaasa pandud arusaadav juhend adekvaatseks taasesitamiseks. Noodivihik on iseenesest hea mõte, kuid
siis tuleb ära seletada ka kõik muusikariistad, muidu läheb asi plinn-plõnniks. "Nemad" ju ei tea, misasjad need on.

Teadusandmete kohta on öeldud, et need jooksevad magnetlindile. Mida see siis ka ei tähenda, sest näiteks selle aja lennukite
mustades kastides läks info hoopis terastraadile. Voyageri puhul arvatavasti ikka lindile, sest traadile ei mahu data't kuigi palju.

- excubitoris - 15-05-2010 11:43

Kui ma õieti mäletan siis plaadile oli info salvestatud nagu vanale heliplaadile - ehk siis nn analoog
salvestus meetod kus heli tekkis "täketel" helipea liikumisest tekkinud võngetel. Tehnoloogia on nii
primitiivne, et kui selle loeb ära keskmine teadlane kellel võimalus asja uurida TÄNAPÄEVASTE
tehnloogiliste vahenditega. Kui rass kes on omadega jõudnud kosmose avarustesse ei ole just idioodid
tehnikapoes siis ei tohiks selle heli kuulamisega probleeme tekkida.
Ja muideks - metall traadile mahub rohkem infi kui helikasstile ehk lindile - kontrollitud. Traadile lindistamist
kasutati eriteenistustes juba kaugetel 1950ndatel aastatel ning seda loeti nii efektiivseks ning võimsaks
meetodiks, et laiema avalikkuse ette see ei ole jõudnud siiani. Olen ise käes hoidnud salvestus ja maha
mängimise seadet mis kasutas metall niiti salvestuseks. Seade oli 1970ndats ja nati robustne, kuid täiesti
olemas. Kasutas seda seadet NLiidu Armee raadioluure kes salvestas sinna radarite infot ja kinni püütud
- ehk siis pealtkuulatud raadio kõnesi. Samuti kasutasid seda tehnoloogiat Liidu luure organid kui oli vaja
edastada "pakitult" palju infot ja korraga. Istus siis agent Genfi järve kaldal vees "õng". Selle küljest viis
juhe taskus asuvasse saatjasse. Eelnevalt kokku lepitud hetkel vajutas ta nuppu ning saatja edastas siis
traadilt info vette mille püüdis kinni suvalises järve servas istuv teine agent või siis spioon.
Traat on vastupidavam kui lint, kergem peita kui lint ja kuna avalikkusel puudus teave selle kasutamise
kohta siis ka lihtsam üle piiri viia.

- Nielander - 15-05-2010 13:56

Voyageril on kaasas selline vidin: http://en.wikipedia.org/wiki/Voyager_Golden_Record

- nokitseja - 19-05-2010 00:44

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Ja muideks - metall traadile mahub rohkem infi kui helikasstile ehk lindile - kontrollitud.

On mingeid numbreid anda?

Tsitaat:Traadile lindistamist
kasutati eriteenistustes juba kaugetel 1950ndatel aastatel ning seda loeti nii efektiivseks ning võimsaks
meetodiks, et laiema avalikkuse ette see ei ole jõudnud siiani.
...
kergem peita kui lint ja kuna avalikkusel puudus teave selle kasutamise kohta siis ka lihtsam üle piiri viia.

Ole nüüd..
a. Tartus toodeti neid traadile kirjutajaid Vene lennuväe tarbeks ja hoolimata suurest saladuskattest
võis infot suhteliselt lihtsalt saada. Ühe eriti ülbe ülemuse sulgede kärpimiseks toimetati taoline ülisalajane
jublakas talle hommikuseks üllatuseks korteri ukse taha. Otse tehasest.
b. Laiem avalikkus ei määra seda, mida piiride ületamisel kontrollitakse.

Tsitaat:Traat on vastupidavam kui lint,

See oligi tema kasutamise ainupõhjus. Kusjuures vastupidavus mitte pikaealisuse, vaid õhk-maa/õhk-vesi tüüpi matsu suhtes.

- Tehnoloog - 19-05-2010 05:37

Tsitaat:Algselt postitas nokitseja
On mingeid numbreid anda? ....

http://museum.radioscanner.ru/galerija/mn_61.jpg
on üks näide, see ei olnud salastatud tehnika.
Sellise traadipoolile nt. mahtus 5,5 tundi salvestust.
Peenikest traati on nii palju, et juba ümberkerimiseks
kulus täiskiirusel pool tundi. Pildil on poolid näha.
Helipeade plokk liigub töötamisel üles-alla traadi
laotamiseks poolile (et sassi ei läheks). Katkemisel
jätkati sõlmega, kuid selline sõlm võis hiljem ka
töökindlust vähendada, kippus jälle katkema...
Sellise kasutusjuhendi (skaneeritud osaliselt, 29
lehekülge .djvu-formaadis.) võib tõmmata pildi juurest:
http://museum.radioscanner.ru/avionika/magnetofoni/magnetofoni.html
Seal on ka lennuki magnetofoni pilte ja kirjeldus.

- excubitoris - 19-05-2010 05:49

Numbreid anda kahjuks ei ole kuna ise sellise asjaga tööd teinud ei ole.
Tartus toodeti veel igasuguseid jubinaid, kuid see ei tee Tartust selliste jubinate ainutootjat.
Laiem avalikkus ei määra, kuid laiema avalikkuse ees seisev info määrab teatud protsesside kulgu.
Sinu käes olev ÜKS näide et tee seda veel ainupõhjuseks.

- nokitseja - 19-05-2010 21:15

Tsitaat:Algselt postitas Tehnoloog

Tsitaat:Algselt postitas nokitseja
On mingeid numbreid anda? ....
http://museum.radioscanner.ru/avionika/magnetofoni/magnetofoni.html

See oli päris hea.

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Tartus toodeti veel igasuguseid jubinaid, kuid see ei tee Tartust selliste jubinate ainutootjat.
Laiem avalikkus ei määra, kuid laiema avalikkuse ees seisev info määrab teatud protsesside kulgu.
Sinu käes olev ÜKS näide et tee seda veel ainupõhjuseks.

Tartu oligi näiteks, et tegemist ei olnud mingi üliharuldase ja ulmelise tehnoloogiaga.
Kui Sa avalikkuse ees seisva infota kohe kuidagi hakkama ei saa, siis arvesta sellega, et pigem tekitab liigseid küsimusi traadipool kui
laialdaselt levinud magnetlint. Eriti tolleaegses maailmas suunal NSVL.

Kui traadile salvestamisel oleks olnud perspektiivi, oleks teda ka edasi arendatud. Näiteks peaks päris hästi sobima digifotokate areng.
Väidetavalt sai nende masskasutamine alguse sõjalisest tellimusest. Oli see nii või mitte, aga jänkid piinasid nendega nõukogusid kõige
kurjemal kombel, saates massiliselt õhupallidega pisikaameraid Kaug-Ida kohale. Vene lendur kirjeldab neid jamasid - käsk oli maha
võtta kõik õhupallid, aga eks sa aja neid taga ülehelikiirusega lennates. Relvastus oli õhupallide jahtimiseks liiga moodne & ressursse õgiv.
Kuulipildujaid neil lennukitel enam ei olnud, seega tuli pallikesi nokkida ülikallite rakettidega. Läks tükk aega enne kui sellest üle saadi.
Aga maailma jaoks sai valmis digikate tarvis sensorite masstootmine.

Nüüd natuke salvestusmahust, et saaks teemavälise arutluse lõpetada.
Tehnoloogi lingil olev info on kooskõlas varemkuulduga. Äärmiselt naiivne on uskuda, et kirjeldatud seade on skaala viletsamas otsas
ja parem ots on parem suurusjärgu jagu. Konkreetse seadme puhul on salvestuse kestuseks öeldud 5,5h. Lindiga võrreldes tundub
palju, eks? Aga meid huvitavate andmetena on kirja pandud kaks olulist asja, mis seda numbrit selgitavad:
salvestatakse kõnet raadioside ja larüngofonide kaudu ehk väga kitsast sagedusriba
moonutused on erakordselt suured, kriteeriumiks arusaadavus üksikutest sõnadest

Ja nii ei saanudki kumbki Voyager omale väga perspektiivset ja suuremahulist salvestusseadet.

- nokitseja - 19-05-2010 21:48

Tsitaat:Algselt postitas Nielander
Voyageril on kaasas selline vidin: http://en.wikipedia.org/wiki/Voyager_Golden_Record

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Tehnoloogia on nii
primitiivne, et kui selle loeb ära keskmine teadlane kellel võimalus asja uurida TÄNAPÄEVASTE
tehnloogiliste vahenditega. Kui rass kes on omadega jõudnud kosmose avarustesse ei ole just idioodid
tehnikapoes siis ei tohiks selle heli kuulamisega probleeme tekkida.

Hm.. hmm.. khm.. khm palun ära loobi nii kategoorilisi väiteid nii hoolimatult!
Kurt on vaid kurt, kuulmisvõime puudumine pole seoses idiotismiga. Miks Sa eeldad, et nood "teised" on kuulmisvõimega?
Need, kes Voyager'ile plaadi tegid, pidasid siiski vajalikuks kaasa panna ka kasutusjuhend, ei tea miks?
Wikipedia parempoolsel pildil on see, muide, kenasti näha.

- excubitoris - 19-05-2010 21:51

Ausalt öeldes ma nagu ei pidanudki seda traadi asja Voyageri suhtes silmas. See tuli nii kõrval etüüdina.
Ei kahtle selle salvestus meetodi puhul toodud tehnilistes näitajates. Tean vaid, et traati kasutati kuna
see oli vastupidav ülikiiretel edastus meetoditel - sellest on mulle senini täiesti piisanud. Mis aga puudutab
hea ja väga hea mooduse arengust soovitan tutvuda VHSi ja Betacami vahelise konkurentsi ajalooga.
Mitte alati ei võida parim süsteem - elu/turujõulisuse võib ka võita muude näitajate alusel.

- excubitoris - 19-05-2010 21:54

Sellel põhjusel oligi (vist) asi sisuliselt LP plaadil - seal saab mitte kuulmist kompenseerida asja
visualiseerimisega - helivaod - mäletad.

- nokitseja - 19-05-2010 22:21

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Ausalt öeldes ma nagu ei pidanudki seda traadi asja Voyageri suhtes silmas. See tuli nii kõrval etüüdina.

Väheke teemaväline oli see jah, aga et Su väide kiskus samasse sarja 3. Reichi jmt. taoliste teemadega, siis tahtsin, et vähemalt siin asja selgeks saaks.

Tsitaat:Ei kahtle selle salvestus meetodi puhul toodud tehnilistes näitajates. Tean vaid, et traati kasutati kuna
see oli vastupidav ülikiiretel edastus meetoditel - sellest on mulle senini täiesti piisanud.

Ei hakkagi küsima, mida mõtled ülikiirete edastusmeetodite all, juhin vaid tähelepanu sellele, et kui salvestatav sagedusriba on väga kitsas ja madalal
sagedusel tehnilise piiratuse tõttu, siis saab olla ainukeseks ülikiirelt toimuvaks asjaks traadi katkemine (või siis mõne muu komponendi riknemine).

Tsitaat:Mis aga puudutab
hea ja väga hea mooduse arengust soovitan tutvuda VHSi ja Betacami vahelise konkurentsi ajalooga.
Mitte alati ei võida parim süsteem - elu/turujõulisuse võib ka võita muude näitajate alusel.

Selleks tuleks kõigepealt määratleda mõiste 'parim'.
Vaharull võimaldas kvaliteetsemat salvestamist kui vahaplaat, kuid tal oli viimasega võrreldes nii palju muid puudusi, et võitis siiski plaat.
Nii mõnelegi võib see olla üllatuseks, kuid seesama heliplaat on omakorda kvaliteetsem kui tänapäevane CD. Ometi on valitsevaks saanud viimane.
Mitte tootjate surimuri, vaid salvestusmahtude ja kasutusmugavuse tõttu, ehk üsna samadel põhjustel, miks heliplaadile jäi alla vaharull.
Metalltraadil on plastiklindi ees üks oluline eelis - ta säilitab informatsiooni palju laiemas temperatuurivahemikus ja ka näiteks merevees.
Aga saabus uus aeg, mis nõudis mahukama info salvestamist ja traadiliin suri välja. No peaaegu, mõnes kohas siiski kasutatakse veel.

[Muudetud: 19-5-2010 nokitseja]

[Muudetud: 25-5-2010 nokitseja]

- nokitseja - 19-05-2010 22:44

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Sellel põhjusel oligi (vist) asi sisuliselt LP plaadil - seal saab mitte kuulmist kompenseerida asja
visualiseerimisega - helivaod - mäletad.

Just, grammofoniplaat on helivõngete otsene kujutus spiraalile paigutatult.
Kes teab helidest, saab kiirelt aru, kes ei tea, leiab kaasapandud juhendi abil tajumiseks muu viisi.
Piltidest arusaamiseks on palju põhjalikum juhend.

Ise jäin mõtisklema hoopis sellest - miks on salvestuskandjana kasutatud just vaske?
Kas on reaalne, et kuna ta on piisavalt vastupidav ja piisavalt plastiline, st. kui saab nii palju muljuda, et otseselt kasutada enam ei saa,
siis saab jäänuste põhjal konstrueerida kasutatava eksemplari? Kõvemad materjalid on reeglina haprad ja killunevad nii, et taastamine oleks
kas väga raske või lausa võimatu.
On keegi kohanud mingit põhjendust vase kasutamise kohta?

- nokitseja - 20-05-2010 03:03

Voyager 2 saab peatselt andmete edastamise võime tagasi: http://www.minut.ee/article.pl?sid=10/05/19/1941216&mode=nested

Voyager 2 saab peatselt andmete edastamise võime tagasi
postitas doc paneme-aknad-kinni osak. 21:19 19. mai, 2010
Selle kuu alguses NASA insenerid peatasid kosmoseränduri Voyager 2 teadusandmete edastuse, kuna mõistetava andmevoo asemel saatis kauge aparaat segaseid andmeid. Eeldati, et lennukompuuter on Maale edastatava sideprotokolli "unustanud". Nüüd on usinad spetsialistid saanud vea jälile - tegemist on mälus hoitava bitiga, mis teadmata põhjustel on 0-st 1-ks muutunud. Pardakompuutri alglaadimine peaks vea kõrvaldama ning taastama teadusjaama andmete edastamise.

[Muudetud: 20-5-2010 nokitseja]

- Müstik - 17-12-2010 17:27

Tsitaat:Algselt postitas djfreeze

Saksa ufoeksperdi sõnul hõivasid tulnukad USA kosmoseagentuuri NASA mehitamata automaatjaama Voyager 2.

Hartwig Hausdorfi arvates püüavad tulnukad selle abil Maaga kontakti saada, kirjutab Bild.

Voyager 2 olevat hakanud imelikke ja arusaamatuid signaale saatma.

«Selle aasta aprillis hakkas meie Päikesesüsteemi äärealal olev automaatjaam saatma kummalisi signaale, mida NASA uurijad ei ole võimelised dekodeerima,» lausus sakslane.

Hausdorfi arvates on keegi automaatjaama kas uuesti programmeerinud või siis on see tundmatute kosmiliste olendite kätte langenud.

NASA esindaja ei soovinud Hausdorfi väidet kommenteerida. Küll aga kinnitati, et probleemi põhjus võib olla automaatjaama pardaarvutis.

Sel ajal, kui see uudis siia pandi, ei olnud ma veel Hausdorfi kolme eesti keelde tõlgitud raamatut lugenud, aga nüüd võtan seda uudist täie tõsidusega.
Äkki saadetigi meile tulnukate poolt teateid, aga meile räägiti, et lihtsalt kummalised signaalid?
Alles pärast seda juhtumit oli see Washingtoni UFO konverents ja palju muud UFO-dega seonduvat meedias pidevalt jutuks.