Para-web

Täisversioon: Elektromagnetkiirgus
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3
Vaatasin, et energiast, mis kaasaegset inimest pea pidevalt ümbritseb, polegi veel teemat (siin-seal on räägitud küll mikrolaineahjudest, mobiiltelefonidest, wifist - kuid see kõik on erinevates teemades laiali), samas on olukord piisavalt halb. Niisiis - elektromagnetkiirgus ehk -väli.

Igapäevaselt puutume me kokku uskumatult paljude elektromagnetväljade ja -kiirgustega (radiatsioon).

Mõned elektromagnetkiirguse allikad:

Arvutid, sülearvutid, monitorid, televiisorid, koopiamasinad, kellraadiod, telefonid, mobiiltelefon, traadita telefonid, faksid, päevavalguslambid (sh säästupirnid), dimmerid, elektripliidid, külmkapid, mikrolaineahjud, tolmuimejad, nõude- ja tavalised pesumasinad, elektritööriistad, triikrauad, mikserid, kohvimasinad, blenderid, elektrihambaharjad jne.

Isegi kui need seadmed toast välja visata, jäävad ikkagi alles elektrijuhtmed seinas ning mobiili-, tele- ja raadioantennid-mastid ning elektri- ja kõrgepingeliinid!

Seepärast peetaksegi elektrivälju uueks saasteks, õhu-, toidu- ja veesaaste kõrval!

Mobiiltelefon põhjustab peavalu

Jana Savi, Ajakiri Üks

Mobiiltelefon põhjustab peavalu, arvuti kahjustab silmi, mikro- laineahi mõjutab seedimist… Hoiatusi, mis meid oma harjumusi muutma sunnivad, on küllaga. Mida teha, et kõrgtehnoloogia areng tervisele saatuslikuks ei saaks?

Paljudes igapäevategemistes ümbritseb meid elektromagnetiline kiirgus. On ju kõik elektrilised seadmed, alates föönist ja lõpetades arvutiga, elektromagnetilise väljaga. Tervist mõjutav kiirgus käib kaasas isegi nii tavalise asjaga nagu mobiilihelin või raadioragin beebimonitori lähedal.

Pole saladus, et kõik, mis puudutab elektromagnetilisi laineid ja kiirgusfoone ning nende mõju inimese tervisele, on juba ammu teadlaste ja tervisespetsialistide uurimise all. Aeg-ajalt loeme või kuuleme ikka uudiseid sellest, et mobiiltelefon võib muuta viljatuks, ülemäärane televiisorivaatamine voodihaigeks jne. Kuna tagajärjed on hirmuäratavad, tekib paratamatult küsimus, kas neil uudistel on ka tõepõhi all. Tervisekaitseprobleemidega tegelevad teadlased kogu maailmas kinnitavad, et on ja enamgi veel. Sest ajast, mil meie majapidamises on kasutusel elekter, on meie vastuvõtlikkus elektromagnetilisele kiirgusele tõusnud miljon korda. Ime siis, et koos tehnika arenguga on suurenenud ka terviseriskid. Näiteks wireless ehk juhtmeta raadiotehnoloogia tekitab kõrgsageduslikku elektromagnetilist kiirgust, mis ümbritseb meid pidevalt, selle asemel et püsida vaid teatud juhtmetes. Ka inimeste üha kasvav sõltuvus mobiilsidest ja traadita internetiühendusest suurendab elektromagnetilise kiirguse levikut oluliselt.

Tõestatud tulemused

2002. aastal selgus California terviseameti ülevaatest, mis hõlmas 150 olulist uurimust, et elektromagnetiline kiirgus suurendab oluliselt inimeste haigestumist sellistesse haigustesse nagu leukeemia, ajukasvajad, nurisünnitused, närvikahjustused jms. On teada, et näiteks leukeemiasse haigestumine võib tulla kõne alla, kui elukeskkonna elektromagnetilise kiirguse tase ulatub 4 milliGaussi (mG), mida esineb 1/8 kodudes. Paradoksaalseks teeb selle asjaolu, et kehtivad normid on 250 korda kõrgemad, püsides 1000 milliGaussi juures…

Üks põhjusi, miks elektromagnetiline kiirgus võib eelsoodumuse korral inimestes raskeid haigusi põhjustada, on selle mõju hormoon melatoniinile. Nimelt nõrgestab keskmisest suurem elektromagnetiline kiirgus organismis melatoniini tootmist, mida omakorda seostatakse mõne vähivormiga.

Teadusuuringute abil on tõestatud ka, et teatud tüüpi elektromagnetiline kiirgus, mida tekitavad näiteks mobiiltelefonid, võib rakke geneetiliselt kahjustada. Näiteks USA-s Põhja-Carolina ülikoolis tehtud uuringu käigus mõjutati inimese vererakke nelja tüüpi mobiiltelefoni signaaliga. Tulemused näitasid, et paljude punaste vereliblede tuumad olid kiirguse toimel jagunenud mikrotuumadeks, mis viitab otseselt geneetilisele muundumisele.

Ka raseduse iseenesliku katkemise oht on elektromagnetilise kiirguse mõjul tavalisest suurem. 2002. aastal USA-s tehtud uurimus, mis avaldati ajakirjas Epidemiology, kinnitas, et rasedatel, kes kasutasid regulaarselt koduseid elektriseadmeid, tõusis abordirisk kolm korda.

Pikaajaliste uurimuste kõrval on tehtud ka lühiajalisi katseid ja järeldusi, mis vaid kinnitavad elektromagnetilise kiirguse halba mõju tervisele. Näiteks 2003. aastal Hollandis tehtud uuring tõestas, et inimesed, kes kasutasid igapäevaselt 3G-mobiile, kannatasid rohkem peavalu, iivelduse ja mälukaotuse all.

Abi ettevaatusest

Kuigi mainitud faktid võivad mõnes meis isegi paanikat tekitada, on teadlaste olulisem sõnum see, et elektromagnetilise kiirguse terviseriski saame me ise lihtsate vahenditega vähendada. Piisab, kui muuta see osaks elustiilist.

Elektriseadmed erinevad nii tüübilt kui ka elektromagnetkiirguse tugevuselt: 0/5 tähistab vähimat, 5/5 suurimat riski.

SPORDISAALIS JA SPAAS. Treeningseadmed (1/5) on üldiselt ohutud. Kõikvõimalike südamelihast tugevdavate treeningvahendite elektriseadmed küll kiirgavad, kuid treenimise füüsiline mõju on kordi soodsam kui võimalik kiirgusoht. Et seda kiirgusohtu siiski vähendada, tasub võimalusel valida treenimiseks seadmed, mis ei oleks elektrilised (näit displeita sõudeergomeeter), ja hoiduda treenimast televiisorite või plasmaekraanide läheduses. Kindlasti soovitavad aga terviseasjatundjad unustada solaarium (5/5)! Sellega me mitte ainult ei hoidu nahavähi riskist, vaid loobume ka kallist võimalusest oma keha elektromagnetilise kiirgusega küllastada. Veekeeristel ja mullivannidel (3/5) spaas on tavaliselt pump või mootor, mis võivad anda vees olijale korraliku doosi elektromagnetilist kiirgust, kuigi nende juhuslik kasutamine veekeskuses ei tekita üldiselt probleeme.

LIIKUDES. Sageli või enam kui mõneminutilisteks kõnedeks kasutatavad mobiiltelefonid (5/5) kujutavad endast ilmselget ohtu. Isegi nn ooteasendis lähetavad mobiiltelefonid oluliselt radiatsiooni. Kõige ohustatumad kehapiirkonnad selleks on pea ja rinnad, meestel ka munandid. Mida lähemal kehale on telefon, seda rohkem kiirgust see saab. Seepärast ei soovitata telefoni pidevalt taskus hoida. Et mobiiltelefoni kiirgust vähendada, anname mõned näpunäited.

Lülita telefon magama minnes alati välja! Kui pead seda siiski sees ja käe ulatuses hoidma, pane telefon endast vähemalt meetri kaugusele. Vastasel juhul saad kogu öö jooksul mõttetu doosi elektromagnetilist kiirgust.

Telefoni laadimisega kaasneb suur hulk kiirgust – seepärast tee seda võimalusel alati ruumis, kus parasjagu inimesi ei viibi.

Enne helistamist kontrolli oma telefoni “leviposte“ – korralik signaal tähendab, et telefon ei tööta maksimumvõimsusega ning edastab seega sadu kordi vähem kahjulikku kiirgust.

Kasuta “käed vabad“ varustust, kuid ole kindel, et see hoiab kiir-guse su peast eemal. “Käed vaba?? või kõlarifunktsiooni korral vähendad oluliselt kiirgusohtu. Kui see pole võimalik, hoia kõne ajal telefoni sentimeetri kaugusel kõrvast, mis muudab ka oluliselt doosi tugevust.

Isegi kui su auto seisab paigal, kasuta “käed vaba“ süsteemi, sest see vähendab märkimisväärselt elektromagnetilise kiirguse taset.

KONTORIS. Sülearvutid, lauaarvutid ja monitorid (1/5) väljastavad madalal tasemel kiirgust. Sülearvutite kiirgustase väheneb, kui kasutada neid igapäevaselt ilma akuta.

KODUS. Lauatelefon (0/5) on ideaalne, mida ei saa öelda juht-meta digitelefoni (5/5) kohta, kuna nende tööks kasutatakse sama tehnoloogiat mis mobiiltelefonidelgi. Nende põhiseade toodab ja pulseerib mikrolaineid 24 tundi ööpäevas, sõltumata sellest, kas telefoni kasutatakse või mitte. Kui telefoni kasutad ja seisad tugiseadme juures, saab sulle osaks poole suurem doos. Juhtmeta analoogtelefon (2/5) on märksa parem, sest see õhkab kiirgust vaid kõne ajal.

Säästupirnide (3/5) kasutamine võib näida küll hea keskkonnale, kuid neist kiirgub ohtralt elektromagnetlaineid (nagu ka fluorestsentslambist). Seepärast eelista lampides tavalisi madala võimsusega pirne või supertõhusaid valgusdioodpirne. Odav või vana valgusregulaatoriga lüliti (5/5) kiirgab veel rohkem.

Mikrolaineahjud (5/5) on ohtlikud. On isegi tõestatud, et proteiinide ja aminohapete koostises toimuvad toitu tehes mikrolainete mõjul olulised muutused. Seepärast ei soovitata mikrouunis soojendatud toitu liiga sageli süüa. Tavalised elektripliidid (1/5) ja keraamilise pinnaga pliidid (1/5) on madala riskitasemega. Seevastu energiasäästlikud ja kiiretoimelised induktsioonpliidid (5/5) on küll perenaisele mugavad, kuid toodavad kuumust magnetvälja kaudu ja on asjatundjate kinnitusel kohutavad elektromagnetiliste kiirte edastajad.

Ka televiisorid (2/5) ja plasmaekraanid (4/5) õhkavad ohtlikku kiirgust. Kuna nad tekitavad enda ümber staatilise elektrivälja, peaks nende ekraanidelt liikuva pildi vaatamiseks istuma vähemalt paari meetri kaugusel. Patareidega töötavad beebimonitorid (0/5) on peaaegu kiirgusvabad, kuid juhtmega beebimonitorid (2/5) õhkavad seda märkimisväärses koguses, mistõttu tuleks need hoida beebi peast vähemalt meetri kaugusel. Vältima peaks digitaalseid juhtmeta monitore, sest need muudavad väikelapse mikrolainekiirgusele väga vastuvõtlikuks.

WiFi (5/5) edastab pidevalt mikrolainekiirgust, isegi kui arvuti on välja lülitatud. Seepärast võiks WiFi-le eelistada kaabel- või modemühendust, et internetti pääseda.

Allikas

P.S. Kas keegi omab praktilist kogemust Eestis leiutatud Micrimi kiipidega? Tegemist siis vidinaga, mis peaks muundama elektroonika tekitatud detsimeeterlained millimeeterlaineteks (mida inimene paremini taluda suudab). Kuna hind on neljasaja krooni ligi, siis päris eksperimenti ei tahaks tegema hakata...
Ei oska nende kiipide suhtes midagi arvata, küllaltki kahtlase väärtusega vidinake tundub olevat. Ei tahaks kuidagi uskuda, et see peale enesetunde midagi muudaks ja sedagi siis kui varuks paras ports heausklikkust.

Mõtlen omapäi kas ka selline igapäevane vahend nagu auto peaks olema suisa kiirguspomm, eriti veel tänapäevased puhtalt elektroonika varal liikuvad sisepõlemismootoriga suksud.Angry

[Muudetud: 2-8-2010 arnold28]
Ehk peaksime kõik endale selle ümber ehitama: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tas...&idse=6840
Arvutid, sülearvutid, monitorid, televiisorid, koopiamasinad, kellraadiod, telefonid, mobiiltelefon, traadita telefonid, faksid, päevavalguslambid (sh säästupirnid), dimmerid, elektripliidid, külmkapid, mikrolaineahjud, tolmuimejad, nõude- ja tavalised pesumasinad, elektritööriistad, triikrauad, mikserid, kohvimasinad, blenderid, elektrihambaharjad jne.

Ma ei oskagi muud esiagu öelda, kui et vihkan kõiki neid esemeid! Niipalju kui vähegi võimalik, siis hoidun neid omale koju muretsemast. Ja oleks veel, et igas peres on igast nimekirjas toodud esemest vaid üks - ei, neid on palju. Enamus peredest on kolm arvutit, kolm telekat jne. Nii et eriti enam külas ka käia ei taha, sest kuskil pole kohta, kus need ei kiirgaks igast küljest.
Ise olen iga kiirgava eseme lähedale toalilli pannud. Ka arvuti kohal ripub toataim. Pooli WW poolt nimetatud esemeid ei ole koju muretsenud. Rohkem kasutan tavatelefoni kui mobiili. Mikrolaineahjus pole eales süüa teinud. Nõusid jaksan ka käsitsi pesta.
Telekal võtan õhtul ka juhtme seinast, sest muidu see kiirgavat edasi. Arvuti sulgen samuti. Fööni ei kasuta, ehkki neid on mitu. Kunagi kasutasin ja pärast pea valutas nii, et jube.
Olen jälginud inimesi, kes päevad läbi mobiiltelefonide küljes ripuvad - ja minu tähelepanek on, et nad on uimaseks muutunud. Midagi on nende ajudega lahti - nad ei saa enam natukegi keerulisemale jutule pihta. Aga enne mobiile polnud nende mõistusel ja taiplikkusel häda midagi.
Kõige imelikum on see, et räägi kellele tahes, et mobiilid ja muud kiirgavad esemed on tervisele kahjulikud - keegi ei kuula, vaid ainult naerdakse selle peale ja lastakse aga vanaviisi edasi.
Müstik, kuidas sa üldse arvuti taga siia kirjutada saad, kui sa nii seda "kiirgust" pelgad?

Suures koguses ja inensiivsuses on muidugi elektromagnetspektri erinevad lainetused ohtlikud - nagu näiteks ultraviolet-, röntgen- ja gamma kiirgus, aga ei tasu unustada, et elekromagnetkiirgusteks on ka tavaline nähtav valgus ja soojuskiirgus...
Skeem - http://www.colourtherapyhealing.com/colo...ectrum.jpg

Lühidalt elektromagnetkiirgustest: http://www.syg.edu.ee/~peil/albedo/defin/kiirgus.html

Ma arvan, et kui inimene just kõrgepinge alajaamas ei ela või mikrolaine ahju päevad läbi lahtise uksega ei käita, siis ei juhtu midagi...ei tasu selle asjaga nii hulluks ka minna - peavaludel, vähil, jms on ikka muuhulgas teisi põhjusi kah.

[Muudetud: 2-8-2010 Nielander]
Ütlesin ju, et suur potilill on nõõridega arvutilaua kohale kinnitatud, et kiirgust nii palju ei oleks. Ja teine põrandal kirjutuslaua kõrval.
Lisaks veel kõik need feng shui vidinad.
Ega jah, mõni talub neid kiirgusi hästi, teine jälle tundlikum ja ei talu kuigipalju, sest kiirgused ei lase infoväljaga ühenduses olla.
Ehk teisiti öeldes - mõni lihtsalt tajub neid magnetkiirgusi. Juba tükk aega enne, kui kiirabi ukse ette vurab.
Tegelikult on ilmselt mingid lained veel, millele teadlased ei ole veel nimetust leiutanud.
Tsitaat:Faraday puur on juhtivast materjalist kinnine kast või võre. Selgub nimelt, et mistahes niisuguse metallist, kinnise puuri sees puudub elektriväli – kui sellele antakse laeng, siis kogunevad need puuri välispinnale ja kompenseerivad puuri sees üksteist, kui aga väljastpoolt tuleval elektriväljal on plaan puuri tungida, siis puuri vabad laengud paigutuvad puuri pinnal ümber selliselt, et puuri sisemus jääks endiselt elektriväljast vabaks.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt oleks magamistuppa Faraday puur (vasktraadist võrk või foolium) täiesti mõistlik ehitada - uneajal on keha suht kaitsetu. Paraku on ruumi korralik varjestamine üsna kulukas tegevus ning tiheasustusalal ei pruugi sellele raadiolevi võimaliku tõkestamise pärast projekti ka saada - ehk siis... no saate isegi aru Bleh

Tsitaat:Ägeda tormi ajal tuleks auto peatada tee servas mõnes lagedamas kohas, puudest võimalikult kaugel. Kõige kindlam on püsida autos, kuna see on äikesetormi ajal üks kõige ohutumatest kohtadest. Auto on nagu Faraday puur, mis kaitseb teid elektrostaatilise välja eest – auto kere juhib laengu eemale, põhjustamata autole ega selles olevatele inimestele mingeid vigastusi.
Allikas

Niisiis, auto on samuti nagu Faraday puur, pole vahet kandevkerega või raamiga autodel. Tasuks märgata, et Faraday puuri sees tekitatud väli ei pääse sealt välja (mikrolaineahjud ehitatakse ka nii), seega kaasaegsed elektroonikat täis autod on tõepoolest parajad kiirguspommid.

Mõned toalilled pidavat aitama küll, vähemalt mingil määral.

P.S.
Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Tegelikult on ilmselt mingid lained veel, millele teadlased ei ole veel nimetust leiutanud.
See on üks ja seesama elektromagnetkiirgus... Nielander ütles täiesti õigesti:
Tsitaat:Suures koguses ja inensiivsuses on muidugi elektromagnetspektri erinevad lainetused ohtlikud - nagu näiteks ultraviolet-, röntgen- ja gamma kiirgus, aga ei tasu unustada, et elekromagnetkiirgusteks on ka tavaline nähtav valgus ja soojuskiirgus...
Küsimus on lainepikkuses/sageduses... võimalik muidugi, et mõned sagedused ootavad veel avastamist Bleh

[Muudetud: 8-2-2010 WhiteWolf]
Muud ei tunne, kuid kui mikrolainahjus pirukat soojendan, tuleb mingi imelik surin küll peale.

Kuna endal on ka üks em-kiirguse mõõtmise aparaat, siis avastasin enda kodust, et kõige suurem kiirgusallikas on üks vana ja vilets laualamp. Järgmisel kohal olid suured keskuse-kõlarid. Siis LCD-teler ja arvuti. Muu aparatuuri kiirgustase oli tühine.

Samas võib ka neid kiirgusi enda kasuks kasutada. Zed-il oli suvisel kokkutulekul kaasas üks apparaat (Cem-tech) ja mingisugused kasulikud plaadikesed, mis ei tee ka midagi muud, kui kiirgavad seda sama kiirgust. Aga ainult "õigeid" sagedusi.

Tsitaat:Algselt postitas Nielander
Ma arvan, et kui inimene just kõrgepinge alajaamas ei ela või mikrolaine ahju päevad läbi lahtise uksega ei käita, siis ei juhtu midagi...ei tasu selle asjaga nii hulluks ka minna - peavaludel, vähil, jms on ikka muuhulgas teisi põhjusi kah.
[Muudetud: 2-8-2010 Nielander]

Kunagi käis uudistest läbi Vuti tänav Tallinnas, kust jooksevad suured kõrgepingeliinid läbi.
http://www.tarbija24.ee/260308/esileht/o...319920.php



[Muudetud: 8-2-2010 Tom]
Tsitaat:Mõned toalilled pidavat aitama küll, vähemalt mingil määral.

Ei kujuta ette mis viisil see töötama peaks...elektromagnetkiirgused levivad kõikjale ja valguse kiirusel...lill kusagil kapi otsas ei tohiks neid kiirguseid mingil viisil mõjutada - kui just keegi ennast lilledega varjestada ei ürita, mille jaoks kõlbaks paremini peaaegu igasugune muu materjal...

Tegelikult on ikkagi kaks erinevat asja, kas elektromagnetkiirgused(mikrolained, raadiolained, valgus, soojuskiirgus, gamma-, beeta- ja alfakiirgus, jne) või magnetväli, mis tekib laetud osakese liikumisel elektrijuhis(näiteks kõikides elektritarviti juhtmetes ja elektrit juhtivates detailides - sama asi mis näiteks Maa magnetväli või püsimagnetite ümber olev väli)...viimane on ohtlik väga suurte tugevuste juures.. http://www.teadus.ee/?p=2393

Laualambist tuleb nii erinevaid elektromagnetkiirgusi(näiteks valgust), kui ka magnetvälja(elektri liikumisest juhtmes)...

Meie Päike näiteks kiirgab pidevalt tervet elektromagnetspektrit...ja seda tugevalt...õnneks püüab osoon ja atmosfäär osa sellest kinni...

[Muudetud: 2-8-2010 Nielander]
Ega meil pole muudmoodi võimalik neutraliseerida just selliseid peenenergeetilisi kahjustavaid kiirgusi, kui neid teadvustades ja seda rolli aitavad teadvustada toalilled.
Mitte iga kiirgus ei ole kahjulik ja peamine abivahend on siiski eneseteadlikkus ja mõõdukus. Muidugi ei ole ka loota täielikku kiirguse vältimist.





[Muudetud: 2-8-2010 arnold28]
Tsitaat:Algselt postitas arnold28
Ega meil pole muudmoodi võimalik neutraliseerida just selliseid peenenergeetilisi kahjustavaid kiirgusi, kui neid teadvustades ja seda rolli aitavad teadvustada toalilled.
Mitte iga kiirgus ei ole kahjulik ja peamine abivahend on siiski eneseteadlikkus ja mõõdukus. Muidugi ei ole ka loota täielikku kiirguse vältimist.
[Muudetud: 2-8-2010 arnold28]
Paraku jah.
Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Olen jälginud inimesi, kes päevad läbi mobiiltelefonide küljes ripuvad - ja minu tähelepanek on, et nad on uimaseks muutunud. Midagi on nende ajudega lahti - nad ei saa enam natukegi keerulisemale jutule pihta. Aga enne mobiile polnud nende mõistusel ja taiplikkusel häda midagi.
Muide, kui õiged valikud teha, siis see läheb mingi aja jooksul üle - üldjuhul.

P.S. Huvitav, mida zed sellest Micrimi jubinast arvaks?

[Muudetud: 8-2-2010 WhiteWolf]
Tsitaat:[i]Ei kujuta ette mis viisil see töötama peaks...elektromagnetkiirgused levivad kõikjale ja valguse kiirusel...lill kusagil kapi otsas ei tohiks neid kiirguseid mingil viisil mõjutada - kui just keegi ennast lilledega varjestada ei ürita, mille jaoks kõlbaks paremini peaaegu igasugune muu materjal...

Taimedest võib olla palju kasu. Ma ei väidagi, et taimed täielikult kogu kahjuliku kiirguse neutaliseerivad, aga näiteks aitavad eeterlikke õlisid sisaldavad taimed nagu lavendel, rosmariin, loorberipu, eukalüpt ja kardemon puhastada arvuti poolt kahjustatud sisekliimat.
Draakonipuud on head niiskuse reguleerijad ning eemaldavad õhust peavalusid põhjustavaid formaldehüüde. Parimaks õhuniisutajaks tunnistas USA kosmoseagentuur NASA kollaka kuldviljakpalmi.

Ja siin veel natuke lugemist, kus iga toalill ja tema energeetiline mõju eraldi ära toodud:
http://seemnemaailm.ee/public/2/59_1.php

Kõige sealtooduga küll ei soostu, sest näiteks monstera on väga vastik ja negatiivsust tekitav taim ja ei soovita kellegil seda kodus hoida.
Endal on palju aaloesid ja kaktuseid ja teleka kõrval palm ja veel hiina kask ja muid huvitavaid taimi.

10 parimat kontorisse sobivat taime:
http://www.kodu-aed.ee/est/aed/?newsID=6843

Teadlased on uurinud toataimede positiivset mõju aastakümneid. Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsioon NASA tegeles sellega juba 80. aastatel. Praegugi töötab taani teadlane Jane Dyrhauge Thomseni uurimuse "Taimed paremaks eluks" kallal, mis käsitleb just teemat, kuidas tõsta taimedega töökeskkonna kvaliteeti.


[Muudetud: 8-2-2010 Müstik]
Millegipärast olete unustanud kristallid. Teada-tuntud must turmaliin on suurepärane maandaja. Neid kristalle on muidugi veel, mis elektromagnetkiirgusi neelavad ja maandavad.
Oot..., millist neist kiirgustest, kuidas ja kuhu?
Saad kontrollida oma mobiiltelefoni kiirgustaset

http://www.ewg.org/cellphoneradiation/Get-a-Safer-Phone
Tsitaat:Algselt postitas Mopslane
Saad kontrollida oma mobiiltelefoni kiirgustaset

http://www.ewg.org/cellphoneradiation/Get-a-Safer-Phone
Kui see sait nüüd õigeid andmeid annab, siis Sony-Ericsson kirjutab telefoni manuaali vale SAR näitaja... loomulikult väiksema.
Lisan siia juurde lõigu teemast:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=5959

Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja, kui elektrilised masinad kinni pandi, siis nüüd – seoses sleep-mode süsteemidega, on elektriväljad pidevad majas. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid, mis ei ole küll õnneks tugevad.
Elektrivälja eest kaitsevad meid tihtipeale erinevad materjalid – elektrisüsteemide korpused, majaseinad ja ka inimese nahk.

Inimene ei näe elektromagnetvälju, kuid on võimeline neid detekteerima. On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ihukarvade püstitõusmisest, tundest, et keegi jälgib sind, peavalust ja raskest olekust kuni hallutsinatsioonideni – olenevalt elektromagnetvälja tugevusest.

Tihtipeale ei ole elektromagnetvälja emiteerivad aparaadid, juhtmed nähtaval kohal, nii et inimene ei saa aru, kas tegemist on elektriväljaga või mitte. Kõige parem on sellel puhul kasutada elektromagnetvälja detektorit, mida kasutavad elektrikud, et teha kindlaks erinevate juhtmete ja väljade olemasolu. Juhul kui statsionaarne allikas puudub, siis saab juba mõelda, kas tegemist on vaimudega või mitte.

Miks ma ütlen, et kas tegemist on siis äkki vaimudega. Viimasel ajal on Ameerikas täheldatud erinevatel ghost-huntidel, et kummitavates kohtades tekivad liikuvad elektromagnetväljad, mis ei ole seotud ühegi kindla objektiga ja on võimelised liikuma suurtes ulatustes. Samas on olnud varemgi teooriaid, mis väidavad, et vaimud, sarnaselt inimestele, emiteerivad endast nõrka elektromagnetvälja.
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Võigas: ....
Teemat edasi uurides jõudsin sellisele lehele:

http://blog.kaitseomatervist.ee/
http://blog.kaitseomatervist.ee/mand-on-...biilimast/

Lugege-vaadake ja avaldage arvamusi...
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Võigas: Mobiilsideantennid on kolinud juba magamistoaakendele

Esiteks kole ja teiseks ma ei teadnudki varem, et Eestis kehtivad üle mõistuse kõrged elektromagnetvälja tugevuse normid.
«Isegi sõjaväetehnika ei ületa neid!»öeldakse selles artiklis.

Ise olen täheldanud, et terve hulk erinevaid firmasid veab juba aastaid korrusmajadesse oma juhtmeid ja internetiühendusi. Olen mõelnud, et miks ei võiks elanikud kokku leppida, millise firma teenuseid kasutavad, vaid iga korter kasutab erinevat ja seega on trepikojad nagu üks juhtmete segadik, millel pole ei otsa ega äärt.
Huvitav, kas mujal Eestis ka nii on?
Tehnoloogi toodud piltide kohta ei oska muud öelda, kui sa issanda püss! Mida küll välja ei mõelda!

[Muudetud: 29-5-2010 Müstik]
Üks pilt mis seotud siis kiirgusega mida me saame valgustusest. Võrreldud on 3 allikat - LED lampi, harilikku hõõgpirni ja siis "mini" päevavalgus lampi.

[Pilt: CFL_dees.jpg]
Ma ei mõista päris hästi, mida see pilt tõestama peaks...
CFL eritab mingisugust kiirgust sagedusel 26,7 KHz?
Aga kuhu jääb näiteks nähtava valguse spekter, mis ulatub 400000000000000 Hz - 789000000000000 Hz.... - iga selle pirni kõrval saab ju lugeda...
Lisaks veel soojuskiirgus(infrapuna), mille vahemik vastavalt temperatuurile on 1000000000000 - 430000000000000 Hz - on ju pirn natukene käega katsudes kuum...

Point on selles, mille hertse sa parasjagu mõõdad...mingi suvaline arv mingi suvalise aparaadi display'l küll põhjus paanikaks pole...


[Muudetud: 8-23-2010 Nielander]
Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Üks pilt mis seotud siis kiirgusega mida me saame valgustusest. ....
Kui see piltidel olev mõõteriist on sagedusmõõtja (peab ju olema, kui hertse näitab), siis on ta küll päris rikkis või polegi nii madalate sageduste mõõtmiseks mõeldud ja need pildid on lihtsalt mingi kaubareklaam.
Meie elektrivõrgu sagedus on 50Hz (paljudes maades on 60Hz), valgusdioodidega (LED) lamp võiks vilkuda siis sama või ka kahekordse sagedusega - 50 või 100Hz (60 või 120Hz) ja hõõglamp 100Hz (120Hz). Selliseid sagedusi on oodata ka elektromagnetlainetena, mida korras ja õige tundlikkuslävega sagedusmõõtja võiks oma antenniga registreerida. Raadiosageduste mõõtmiseks mõeldud sagedusmõõtja võib aga tõesti anda täiesti umbmääraseid tulemusi hertsides ja nende põhjuste lahtiseletamine läheks siinkohal pikale.
Säästulampidega on keerulisemad lood, nendes on sagedusmuundid ja saavutatakse vilkumissagedus tõesti mõnekümne kHz kanti. Seda näitu võiks isegi uskuda, sest levib ka elektromagnetväli ja sama sagedusega mõnede detailide poolt kiiratav kuuldamatu ultraheli, millel võib ka mingi kahjulik mõju olla. Halvem tervisele on aga kindlasti luminofoorvalguse (nagu ka säästulambid on) väga "sakiline" kiirgusspekter, lisaks on enamusel liialt kõrge ultraviolettvalguse osa!
Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Ja Nielander - enne kui väga pöördesse lähed siis loe VEEL KORD läbi Tehnoloogi postituse viimane lõik.
Olen korduvalt öelnud, et pole neis kiirgustes väga kodus ja panin pildi lootuses, et keegi valgustab
asja SISU kes on kodus. Kui loed minu tekti sealt uuesti hoolega üle siis ehk saad aru, et mingit minu
väidet seal pole lihtsalt öeldud, et pilt mis näitab seoseid.

Selge, et siis on tegemist selle lambi "VILKUMISE" sagedusega, mitte kiiratava elektromagnetspektri mingisuguse vahemikuga(seda ma ka võimaliku seletusena omaarust ka pakkusin)
...pildi alla on aga üldse kirjutatud, et need pirnid kiirgavad elektromagnetkiirgust - mis on hoiatuse mõttes täiesti idootne lause, kuna kõik kehad kiirgavad nii kui nii EM kiirgust, lisaks on sellele mõtetule väitele külge poogitud mingisugused suvalised sümptomid, mis tegelikult peavad küll paika - kui muidugi meeles pidada, et ka näiteks radioaktiivsus on elektromagnetlainetus...
Ja enne kui sa väga pöördesse lähed, loe läbi Tehnoloogi postitusest viimasele lõigule eelnevad lõigud...

Excubitoris: Mina küll aru ei saanud, et sa oleksid kellegi käest selgitust küsinud...
Nägin vaid eksitavat pilti koos eksitava allkirjaga, mis on meelega tehtud shokeerivaks ja paanikat külvavaks...
Vaata näiteks seda lehekülge, millelt see pilt pärit on: http://deesillustration.com/




[Muudetud: 8-24-2010 Nielander]
Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Mobiiltelefon põhjustab peavalu. Jana Savi, Ajakiri Üks.
Patareidega töötavad beebimonitorid (0/5) on peaaegu kiirgusvabad, kuid juhtmega beebimonitorid (2/5) õhkavad seda märkimisväärses koguses,
Eksitav jutt, mobiiltelefonid töötavad kah patareide/akudega. Arvatavasti peeti silmas toiteadapterit,
mis enamasti pole pole siiski ohtlikum kui kogu tuba hõlmav elektrijuhtmestik. Reeglid on lihtsad:
1. Lapsele voodisse ei topi!
2. Kahjulikud on kõik nn. traadivabad
3. Kuna tootjad tavaliselt oma vidinate kohta selgitusi ei anna, saab abi mõnelt elektroonikat tundvalt sõbralt,
kes oskab anda hinnangu seadme iseloomu kohta - et kas on (kõrgsageduslikku) kiirgust genereerivaid osi.
4. Kaamera on hea, kui selle saab paigaldada lapsest kaugele-kaugele.
5. Nn. traadiga seadmeid saab varjestada, mis vähendab reostust. Abi saab taas elektroonikust sõbralt/tuttavalt


Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
P.S. Kas keegi omab praktilist kogemust Eestis leiutatud Micrimi kiipidega? Tegemist siis vidinaga, mis peaks muundama elektroonika tekitatud detsimeeterlained millimeeterlaineteks (mida inimene paremini taluda suudab). Kuna hind on neljasaja krooni ligi, siis päris eksperimenti ei tahaks tegema hakata...
Kaktustesse usun rohkem Smile
Asi on jube hea, kõik ebasoovitava neelab alla ja poetab ohutuna põrandale. Ainult et..

http://www.micrim.eu/eesti-keeles-10.html
"Kui oled kasutanud mobiiltelefoni kiipi Micro Fa ja/või arvutimoodulit ABM, siis anna meile tagasisidet, kuidas need tooted on ennast sinu jaoks õigustanud. Pane kirja ka oma nimi, amet ja kontaktandmed. Sinu loal avaldame sinu arvamuse siin meie kodulehel."

Jälk kommerts!
Lugemisel jätab veenva mulje - idee on hea jne. jne., lähemal uurimisel.. n-njah, ei näe seal midagi,
mis arvutist lähtuva kiirguse kokku kahmima peaks. Enamus lühilainelisest kiirgusest ei märkagi mingit
tõket ja reostab rahumeeli keskkonda edasi. Selleks on kaks teed - toitejuhtmete ja plastikust esipaneeli
kaudu. Läpparites on enamasti kogu korpus varjestamata.


Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Tsitaat:Faraday puur on juhtivast materjalist kinnine kast või võre. Selgub nimelt, et mistahes niisuguse metallist, kinnise puuri sees puudub elektriväli – kui sellele antakse laeng, siis kogunevad need puuri välispinnale ja kompenseerivad puuri sees üksteist, kui aga väljastpoolt tuleval elektriväljal on plaan puuri tungida, siis puuri vabad laengud paigutuvad puuri pinnal ümber selliselt, et puuri sisemus jääks endiselt elektriväljast vabaks.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt oleks magamistuppa Faraday puur (vasktraadist võrk või foolium) täiesti mõistlik ehitada - uneajal on keha suht kaitsetu.
Sa harjumuspärasest ja ehk isegi vajalikust kiirgusest ei karda ilma jääda?


Tsitaat:Algselt postitas Nielander
Ma arvan, et kui inimene just kõrgepinge alajaamas ei ela või mikrolaine ahju päevad läbi lahtise uksega ei käita, siis ei juhtu midagi...ei tasu selle asjaga nii hulluks ka minna - peavaludel, vähil, jms on ikka muuhulgas teisi põhjusi kah.
Arva mida tahad, aga ära niimoodi enam lahmi.


Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
Võigas: Mobiilsideantennid on kolinud juba magamistoaakendele
"Kõik operaatorid kinnitavad, et sellised antennide paigaldamised on alati eelnevalt kooskõlastatud
nii tervisekaitseameti kui ka korteriühistuga."

Huvitav-huvitav, kui üks kannibal omale toiduks vabatahtlikke otsis, tõusis sellest suur pahandus.


Tsitaat:Algselt postitas Nielander
Ma ei mõista päris hästi, mida see pilt tõestama peaks...
CFL eritab mingisugust kiirgust sagedusel 26,7 KHz?
Aga kuhu jääb näiteks nähtava valguse spekter, mis ulatub 400000000000000 Hz - 789000000000000 Hz.... - iga selle pirni kõrval saab ju lugeda...
Lisaks veel soojuskiirgus(infrapuna), mille vahemik vastavalt temperatuurile on 1000000000000 - 430000000000000 Hz - on ju pirn natukene käega katsudes kuum...

Point on selles, mille hertse sa parasjagu mõõdad...mingi suvaline arv mingi suvalise aparaadi display'l küll põhjus paanikaks pole...

[Muudetud: 8-23-2010 Nielander]
Eks ikka demagoogiat.. ja taas lahmid..
Need sagedused ei ole sellised, mille sees inimene arenenud on, st. neid sagedusi
on küll ka meie ümber looduses, kuid suurusjärkude jagu madalama intensiivsusega.

[Muudetud: 2-10-2010 nokitseja]
Lehti: 1 2 3
Tagasiside URL